Iseseisvuslaste sügis: kas katalaanid on järgmised

Andres Kasekamp. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Balti riikidel on ootamatult kujunenud oma roll Kataloonia iseseisvuspüüdluste draamas. Oleme nõrgim lüli nii Madridist kui ka Barcelonast vaadates.

Üks tont käib ringi mööda Euroopat – separatism. Parafraasides Karl Marxi, selle tondi vastu on ühinenud kõik vana Euroopa jõud. Üha enam on Euroopas kuulda väikeste rahvuste hääli. Šoti iseseisvuse referendum 18. septembril tõi selle kasvava trendi lõpuks selgelt pildile.

Kuigi šoti iseseisvuslased kaotasid, innustab referendumi õnnestunud korraldus ja eeskujulik näide demokraatia toimimisest teisi. Pealegi, rahvahääletuse tulemusena lubas ­Suurbritannia valitsus veelgi ulatuslikumat autonoomiat. Järgmine tuleproov toimub Barcelonas, kus katalaanid nõuavad, et Hispaania annaks neile samasuguse õiguse hääletada, nagu London andis šotlastele. Kataloonia valitsus on kuulutanud rahvahääletuse iseseisvuse küsimuses välja 9. novembriks.