Miks Eesti 1939. aastal nii kiiresti alistus

, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis/Scanpix

Karl Selteri ja August Rei ülestähendused 1939. aasta septembris Moskvas baaside lepingu üle peetud läbirääkimistest erinevad ühe pisikese, kuid erakordselt tähtsa detaili poolest. Millega ikkagi lõppes Selteri esimene kohtumine Vjatšeslav Molotoviga, arutleb ajaloolane Allan Käro.

Kaubanduslepingule alla kirjutama läinud välisminister Karl Selter jõudis koos abikaasaga Moskvasse 1939. aasta 24. septembri pärastlõunal. Samal õhtul kohtus ta saadik August Rei saatel Kremlis kaks korda NSV Liidu valitsusjuhi ja välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga.

Üldse oli baaside lepinguni viinud läbirääkimistel Kremlis viis kohtumist. Neist kolm viimast peeti 27. ja 28. septembril ehk pärast seda, kui Selter naasis suurema delegatsiooni eesotsas kodumaalt. Siis aga tegeldi juba üksikasjadega, küll väga olulistega, nagu näiteks Eestisse toodavate Punaarmee üksuste suurus ja baaside asukoht, kuid ikkagi üksikasjadega. Põhimõttelise järeleandmise lubada Punaarmee Eesti territooriumile tegi Selter just 24. septembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles