Biojäätmete hulka visatakse igasugust sodi

Riin Aljas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prügiautojuht Sergei Baranin pani inimestele südamele, et biojäätmetele mõeldud konteinerisse ei pandaks pappnõusid ja kilekotte. Kui purk on moosiga koos, ei tähenda see veel, et purk ise seetõttu looduses lagunema hakkaks.
Prügiautojuht Sergei Baranin pani inimestele südamele, et biojäätmetele mõeldud konteinerisse ei pandaks pappnõusid ja kilekotte. Kui purk on moosiga koos, ei tähenda see veel, et purk ise seetõttu looduses lagunema hakkaks. Foto: Peeter Langovits

Enamikku Tallinna biojäätmekonteineritest visatakse ka muud sodi, mis raskendab oluliselt nii prügi vedu kui ka töötlust. Loota tuleb siiski inimeste teadlikkusele.


«Ühe inimese lohakus muudab kõikide teiste vaeva mõttetuks,» ütles Postimehega ühendust võtnud Tallinna elanik Inge Rumessen. Tema sõnul biojäätmeauto segaprügi ära ei vii ja vaevaga sorteeritud biojäätmed lähevad kogu muu prahi hulka.

Rumesseni mure on igati õigustatud. Tallinna kesklinnas prügiautoga ringi sõites selgus, et enamikus biokonteinerites olid lagunevad jäätmed segamini näiteks plastmassi ja kilega.
Prügiautojuht Sergei Barnanin siiski ühtegi konteinerit sinnapaika ei jätnud. «See prügi töödeldakse jaamas ümber, kust muud jäätmed välja lähevad, nii et probleemi ei ole,» rääkis ta.

Baraniniga ei nõustunud aga AS Veolia Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude, kelle sõnul on hetkel biojäätmete sorteerimises veel suuri puudujääke ja kõiki reegleid jälgides tuleks seesugused konteinerid üldsegi tühjendamata jätta.

«Kui vaadata meie kogutud biojäätmeid, siis enamik neist on lihtsalt suurema toidusisaldusega olmejäätmed,» ütles Luude ja nentis, et sodised jäätmed mõjutavad otseselt töödeldud komposti kvaliteeti.

Kuigi puhastusjaamades läheb prügi läbi erinevate purustajate, sõelade ja õhupuhurite, ei pruugi need siiski kõiki olmejäätmeid biojäätmetest eemaldada.

«Selle tulemusel saame praakkomposti, mida põllumajanduses ega aianduses haljastusel kasutada ei saa, vaid ainult prügimägede sulgemisel nõlvade katmisel,» selgitas Luude. «Kui algjääde oleks ilusasti ära sorteeritud ja seal ei oleks sees kivitükke, klaaspudeleid, kilet ja igasuguseid muid jäätmeid, saaks komposti kasutada igal pool.»

Ka teise prügiveofirma, AS Ragn-Sellsi olme- ja biojäätmeteenuste juhi kohusetäitja Kadri Jõgi kinnitas, et valesti sorteeritud prügi puhul jätab biojäätmeauto selle viimata.
Kõige rohkem kohtab biojäätmete hulgas pakendeid. Baranin tõi tihedamate juhtudena välja ketšupipudelid ning majoneesi- ja moosipurgid. «Jah, moos laguneb küll looduses ära, aga ega klaaspurk pole biojääde,» ütles ta.

Lisaks pakenditele põhjustavad prügifirmadele meelehärmi kilekotid. Kuigi biojäätmete konteineritesse on keelatud panna prügi tumedates kilekottides, näitas pilt prügikastides vastupidist. Sel juhul on võimatu aru saada, kas prügikott sisaldab biojäätmeid või midagi muud.

Prügi valesti sorteerinud inimesi tabada ja vastutusele võtta on aga raske ning Tallinna keskkonnaameti jurist Kertu Tiitso selliseid juhtumeid enda ametiajast ei mäleta.

«Alati pole karistus lahendus, ja on näiteks parem, kui inimene paneb prügi konteinerisse mustas kotis, kui see, et ta üldse ei pane,» põhjendas ta. Ta siiski lisas, et kui must kott pole biolagunev, ei tohiks seda biojäätmekasti panna.

Kui biojäätmeauto jätab rikutud prügi viimata, siis veab selle ära tavaline prügiauto. Kahe auto sõit ühe prügikoorma järele tähendab ühistule suuremat arvet.
Argo Luude ei pea aga sellist rahakulu piisavaks, et see motiveeriks inimesi oma harjumusi muutma või hooletut naabrit vastutusele võtma.

«Kui prügiarvetel oleks null või kaks taga, siis oleks olukord kindlasti teistsugune,» nentis Luude. «Täna pole prügi aga piisav prioriteet.»

Kuigi prügisorteerimine on Eestis veel lapsekingades, on arengut siiski märgata. «Alguses olid biokastid enamasti kõik tühjad, kuid praeguseks on valdav osa mahutitest kasutusel ja sorteeritakse ka biojäätmeid,» rääkis Kadri Jõgi.

Biolagunev prügi

Konteinerisse võib panna:
•    liha- ja kalajäätmeid, köögi- ja puuvilju, köögi- ja puuviljade koorimisjääke, leiba, saia, poolfabrikaate, pagaritooteid ja kondiitritooteid, juustu, võid ja margariini ning muid tahkeid toidujäätmeid;
•    majapidamispaberit, pabersalvrätte, kohvipaksu, paberfiltreid, teepakke;
•    toataimi ja lõikelilli
Konteinerisse ei tohi panna:
•    toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid;
•    vedelikke;
•    suuri konte;
•    kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid

Arvamus

Helle Haljak
keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja asetäitja

Keskkonnainspektsioon ühistuid eraldi kontrollida ei saa. Sellega peab tegelema kohalik omavalitsus, kes võib korraldada järelevalvet. Iseasi, kuidas seda teha. Suure ühistu peale selgitada, kes prügi rikub, on küllaltki raske. Kes seda teeks, võib-olla naabrivalve?

See, et inimesed panevad biolagunevate jäätmete konteinerisse moosipurgid, on ikka inimeste kasvatuse küsimus ja paljuski ka laiskuses kinni.
Üldiselt prügi sorteerimise olukord Eestis paraneb, iga aastaga sorteeritakse prügi rohkem. Kurb tõsiasi on aga see, et tilk tõrva rikub ju meepoti ära.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles