Nordeconi juht: tee-ehitajad oleks võinud suvi läbi puudusi likvideerida
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
9. oktoober 2014, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/11/18/2630008t1hf992.jpg)
Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink ei mõista, miks esitab maanteeamet tee-ehitajatele pretensioone vastu talve, mil ehitustööd lõppevad, kuigi pinnaseproovid võeti juba eelmise aasta lõpus ja selle aasta algusel.
Maanteeamet tutvustas eile tee-ehitajatele oma auditit, milles selgus, et tee-ehituse kvaliteet on ebaühtlane, teekatte paksus lõiguti erinev ja materjal ei vasta nõuetele. Teiste seas oli probleeme ka Nordecon ASi poolt ehitatud nelja objektiga (Mäo ümbersõit, Kaarepere viadukt, Puhja-Rõhu teelõik, Kurna-Tuhala teelõik).
Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink kinnitas, et Nordeconi jaoks on asi väga värske. «Maanteeameti seisukohad ja analüüs presenteeriti ehitajatele alles eile. Täna hommikul öelda, et meil on kõik selge, on selgelt ennatlik. See võtab natuke aega. Kindlasti tuleme me omapoolsete seisukohtadega välja, kui oleme aru saanud, milles maanteeameti etteheited ehitajatele seisnevad,» rääkis Vink.
Ta lisas, et esimene arvamus on siiski selline, et Nordecon ja ka kõik teised ehitajad on lepinguid täitnud korrektselt ja vastavalt sellele, kuidas on maanteeamet nõuded püstitanud. «Kui palju on seal ehituspraaki, seda peab Nordecon nüüd ise veidike uurima, seda on praegu raske öelda,» nentis Vink.
«Kui maanteeametil kulus selguse saamiseks aasta, siis palun ärge päevaga ehitajatelt vastuseid nõudke.»
Ta rõhutas, et uuringusse sattus üks lõik, kus puudusi ei avastatud (Ruu-Ihasalu) ja ka see oli Nordeconi ehitatud. «Mina ei ole täpselt aru saanud, mille alusel maanteeamet (auditisse – toim) objektid valis,» ütles Vink.
Ta lisas, et kui lepingupooled on lepinguid täitnud juriidilises mõttes, siis peaks ka teisele poolele aega andma, et etteheidetega tutvuda. «Sattus nii, et kõigepealt kuulsime ka meie sellest ajakirjandusest ja alles eile andis maanteeamet oma lepingupartneritele selle info, mis siis tegelikud etteheited on. See on fakt ja eks me hakkamegi nüüd tööga pihta,» ütles Vink ja lisas, et etteheidetest arusaamine ei tohiks väga kaua aega võtta.
«Maanteeamet viis uuringud läbi juba 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta algusel. Aasta on möödas. Suve läbi oleks võinud puudusi likvideerida, kui on tõsiseid puudusi. Sellest on mul kahju ja ma ei saa aru, mis takistas kevadel neid teemasid tõstatamast, kui puudused nii tõsised on,» rääkis Vink. «Kui maanteeametil kulus selguse saamiseks aasta, siis palun ärge päevaga ehitajatelt vastuseid nõudke,» lisas ta.
Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul avastati puudused kümnel vaatluse all olnud objektilt. Vaid üks objekt ei osutunud probleemseks.
«Puudused on esitletud ja ehitajatele edastatud. Näiteks katendite kihtide paksus ei vasta projektile, mis ei taga tee vastupidavust koormusele või näiteks tee alumistes kihtides on materjal, mis ei juhi ära vett tekitades sellega «külmunud toru efekti». Nüüd on ehitajatel vaja kodutööd teha ja endapoolsete ettepanekutega, kuidas konkreetsetes kohtades põhjused likvideerida, meie juurde tagasi tulla,» rääkis Adamson.
Kokku uuriti 135 pinnase proovi ja 40 asfaltkatte proovi. Maanteeamet ootab ehitajatelt konstruktiivseid ettepanekuid, mis tagaks lepingutes fikseeritud eesmärgid.