Homonoored jätkavad võitlust partnerluse nimel

Homoparaad

FOTO: Alo Raun

Eesti Gei Noored (EGN) jätkavad ministeeriumi eilsest otsusest hoolimata tööd, et saavutada samasooliste paaride seaduslik tunnustamine ja heteroabieluga võrdsed sotsiaalsed garantiid.

EGNi juhatuse liikme Madle Saluveeri sõnul ei jää ühing kindlasti käed rüpes ootama, et ühel hetkel iseenesest midagi muutub.

Tema sõnul selgus justiitsministeeriumi analüüsist, et samasooliste paaride suhete õiguslikus reguleerimises on ilmselged puudujäägid.

«Küsimuse üleüldine tõstatamine justiitsministeeriumi analüüsi läbi näitab, et riik teadvustab samasoolistele paaridele mittelaienevate õiguste probleemi,» lisas Saluveer.

«Kui samast soost paarid täidavad riigi ees samasuguseid kohustusi kui heteroseksuaalsed, ootame me vastu ka õigusi, mis antud hetkel kehtivad vaid heteroseksuaalsetele paaridele,» tõi ta välja kehtiva ebavõrdsuse.

Saluveer peab praegust olukorda eriti kurioosseks peaminister Andrus Ansipi hiljutiste väljaütlemiste taustal.

Ansip nimetas juuni lõpus pressikonverentsil Eestit tolerantseks riigiks, kus samasooliste kooselu peaks tolereeritud olema ning omama abieluga sarnaseid sotsiaalseid tagatisi.

Saluveeri sõnul ei kahjusta kahe täiskasvanud inimese soov oma kooselu seadustada kuidagi ülejäänud ühiskonda. Küll aga tagab see neile sotsiaalseid garantiisid, mis hetkel laienevad vaid abielus heteroseksuaalsete paaridele.

Tema sõnul ei saa argument olla väide, et Eesti ühiskond pole homoabieludeks valmis.

«Paljud inimõiguste ja -väärikusega seotud küsimused, kas või naiste valimisõigus, on vastu võetud mitte ühiskonna «valmisolekut» jälgides, vaid lähtudes kainest mõistusest ja austusest oma riigi inimeste vastu,» rääkis ta.

«Tänapäeva Eesti statistika näitab, et väga paljud heteropaarid ei soovi ega kavatsegi abielluda, aga sellepärast ei jäeta neid, kes seda soovivad, abiellumise võimalusest ilma,» ei nõustunud Saluveer justiitsministeeriumi väitega, et samasoolised paarid abielluda ei tahagi.

EGN näeks ideaalses Eestis ühel päeval võimalust nii sooneutraalsele abielule kui ka partnerlusseadusele.

«Kahe täiskasvanud inimese võimalus oma kooselu seadustada on inimväärikuse küsimus ja ei puuduta sealjuures nende sugu. Seda on nüüdseks tunnustanud mitmed erinevad riigid alates Rootsist ja lõpetades Lõuna-Aafrika Vabariigiga, pakkudes selleks erinevaid võimalusi alates partnerlusseadusest ja lõpetades sooneutraalse abieluga,» rääkis Saluveer.

Justiitsministeerium teatas eile, et loobus Isamaa ja Res Publica Liidu vastuseisu tõttu mitteabielulise kooselu õiguslikust reguleerimisest.

Tagasi üles