On vähetuntud fakt, et isegi ilma Tartu rahulepinguta kuulub praegu Eestile mõnikümmend hektarit kuldset liivaranda teisel pool Narva jõge. Teadlased nimetavad looduskaunist paika geograafiliseks anomaaliaks, ametnikud aga tülikaks olukorraks, millele tuleb uue piirileppega lõpp teha.
Täna Postimehes: piirilepe ampsab Narva jõe taguse Eestimaa
13. oktoober 2014, 23:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Tartu Ülikooli geograaf Taavi Pae 2007. aastal värskelt ilmunud Eesti põhikaardi lehte sirvis, tabas meest üllatus, millelaadseid tema ametis harva ette tuleb. Peipsi põhjatipus, otse teispool Vasknarva küla jätab Eesti-Vene ajutine kontrolljoon Eestile 50-hektarilise maasiilu, mida koolis õpetatu kohaselt harjutud Venemaaks pidama. Tegelikult kestab aga juba 23 aastat olukord, kus mõlemale poole Narva jõe lähet jääb Eestimaa kallas.
«Seal võiks isegi olla Eesti katastriüksus, aga ilmselt on valitsuses vaikimisi kogu aeg teatud, et see maa antakse uuesti Venemaale,» arutles Pae.
Kohe pärast avastust korraldasid TÜ geograafid 2008. aastal piirivalvurite saatel Narva jõe paremkaldale ekspeditsiooni. Tõenäoliselt olid nad viimased tavainimesed, kes seal maale astunud. Praegu ei luba huvilistel rannale sõita ei Eesti piirivalvurid ega ka nende vene ametivennad, kes jälgivad olukorda kontrolljoone tagant mõnisada meetrit ida pool. Põhjus on lihtne: parem karta kui kahetseda, sest olukord piiriga on seal pehmelt öeldes segane.
Loe pikemalt juba teisipäevasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!