Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875624t1h2e85.jpg)
/nginx/o/2013/07/05/1875624t1h2e85.jpg)
Uute väljendusvahendite otsimist ajakirjanduskeeles ei peaks kindlasti taunima, kuid sealjuures tuleks jääda õigekeelsuse raamidesse, kirjutab keeletoimetaja Maris Jõks. Üks võrdlemisi uus kirjanduslik võte – nn laiendatud saatelause – neisse raamidesse siiski ei mahu.
Ajakirjanduskeel on muutustele väga aldis. Uued sõnad ja väljendid, nihked käänamises-pööramises, muutused lauseehituses jms – ajakirjandus on üks esimesi kirjakeele kasutusvaldkondi, kus seda kõik näha võib. Esiteks tingib selle tempo, millega praegu ajakirjandust tehakse, teiseks ka vajadus köita lugeja-kuulaja (mu keel ei paindu siiani ütlema meediatarbija) tähelepanu kui mitte sisu, siis vähemalt vormiga … Olgu, nii ühe kui ka teisega. Pealegi, kas ei kõlanud üks levinud ütlus nõnda, et eilse päeva vead on homse päeva grammatika?