/nginx/o/2014/10/14/3432253t1h0756.jpg)
Linnavalitsusse pole dendroparki golfiväljaku rajamise idee esindajad ametlikku taotlust esitanud, küll on seda tutvustatud linnaplaneerimise osakonnale.
Tartu abilinnapea Jarno Laur, kelle vastutusala hulka kuuluvad linnaplaneerimine, arengukavad, ehitusjärelevalve ja maakorraldus, rääkis, et golfiväljaku jutuga on tema poole tõepoolest pöördutud.
«Ma tean sellest nii palju, et on käidud küsimas, milline on selle idee väljavaade ning kus ja kuidas oleks see asi võimalik,» ütles ta.
Laur tunnistas, et väljaku rajamine Tähtvere dendroparki tundub talle võimatuna: «Kui päris aus olla, siis ma hästi ei näe praegu seda, et saeme dendropargis puud maha ja ehitame sinna golfiväljaku.»
Isegi siis, kui golfirajad ehitatakse puude kõrvale või keskele, tundub talle, et dendropark on sobimatu koht, kuhu midagi seesugust rajada. «Ma ei ole kuulnud, et keegi seda mõtet linnavalitsuses väga tõsiselt mõlgutaks,» lisas ta.
Mõtte, et eskiis näeb väga läbimõeldud välja, justkui oleks asjaosalistele juba linnavalitsuse poolt midagi lubatud, lükkab Laur ümber.
Selleks, et linna midagi teha või planeerida, peab läbima planeeringumenetluse. «Teisiti ei näe ma isegi nurgatagust teed pidi minnes võimalust, et golfipargi tegemine üleüldse võimalik oleks,» rääkis ta. Isegi siis, kui golfiväljaku planeeringu algatamise idee linnavalitsusse saabub, pole linnal kohustust planeeringut alustada.
Laur on golfiväljaku joonist näinud, kuid tema hinnangul pole selles midagi väga erilist. Nimelt võtavad spordialade arendajad joonise aluseks ühe standardprojekti ja sobitavad selle kohapealsetele oludele vastavaks. Ilmselt on nõnda tehtud ka dendropargi puhul.
«Ma ei näe väga suurt perspektiivi golfiväljaku rajamisel dendroparki, lisaks peab see olema läbi kaalutud planeeringumenetluses, teisiti pole võimalik,» nentis ta.
Tartu Tähtvere puhkepargi juhataja Marti Viilu sõnul on golf huvitav spordiala, kuid ilmselt ta siiski dendroparki ei sobi. Väljaku võiks ehitada maa-alale, kus on rohkem ruumi. Viilu pakub välja, et näiteks Tartu lähedal või Raadil võiks üks väljak küll olla.
Viilu on enda sõnul nõus dendroparki ise arendama, valminud on isegi plaanid, kuid nende teostamine jääb praegu raha taha. «Meil on planeeritud staadionihoone, jõusaal, taastusraviga bassein ja suusamäärimise ja rattahoolduse kohad,» kirjeldas ta.
Dendropargi korrastusega alustab ta uuel suvel, esmajoones võetakse ette võsalõikus. «Kui kuskilt on täitepinnast saada, siis üritaks radu tõsta ja kuivendada,» rääkis ta. Viilu sõnul aitab maad kuivemana hoida ka tihedam niitmine.
Ta näeb, et dendropark on koht, kuhu võiks linlased tulla sporti tegema või piknikut pidama, golfiväljak suruks aga rahva dendropargist välja.