IRL: abielu pole inimõigus

Liisa Pakosta

FOTO: Pm

Õigus abielluda pole inimõiguste hulgas ning praegustest seaduslikest võimalustest piisab nii vabaabielus olijatele kui samasoolistele paaridele, leiab Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).

IRLi eestseisuse liikme Liisa-Ly Pakosta sõnul jääb abielu ka värskes perekonnaseaduses mehe ja naise vahele.

«Nii võiks ka jääda, niigi on abielupaarid juba kena, ent rariteetne vähemus. Õigus abielluda ei ole kuskil üldiste inimõiguste hulgas,» ütles ta.

«Mis aga puudutab kahe täiskasvanud inimese omavahelisi juriidilisi ja majanduslikke suhteid, siis me tõesti ei näe siin erinevalt eeltoodust vajadust täiendavaks riigipoolseks sekkumiseks,» rääkis Pakosta.

Tema hinnangul on Eestis samasoolistele paaridele loodud kõik samad võimalused, mis heteropaaridele, välja arvatud abielu sõlmimine.

Pakosta sõnul pole õige arvamus, et ainult IRL oli partnerlusseaduse vastu ja ülejäänud erakonnad poolt.

«Kui kõik ülejäänud erakonnad väljendanuks selget poolehoidu samasooliste abielule, siis oleks ju riigikogus hääled koos nii mis mühin,» märkis ta.

Erakond ei pidanud tema väitel õigeks ka varianti samasooliste abielude legaliseerimiseks.

Reformierakond pole Pakosta sõnul avaldanud mingitki soovi seda küsimust arutada. «Meie hinnangul on see lihtne ja selge maailmavaateline küsimus,» ütles Pakosta erakondade erimeelsust kommenteerides.

Kui mees ja naine ei taha miskipärast abielluda, ent soovivad oma suhtesse täiendavat juriidilist selgust, siis on neil Pakosta väitel võimalus kasutada seltsingulepingut, vormistada testament, pärimisleping, varade ühiskasutus, ühise tegutsemise leping. Samad õigused on ka samasoolistel paaridel.

Pakosta hinnangul puudub vajadus veel keerukamate süsteemide järgi - registreeritud vabaabielu ja registreeritud abielu vaheline piir oleks liiga ähmane.

«Kõik võivad lapsi saada, lapsendada, kõikidel naistel on õigus kunstlikule viljastamisele riigi kulul, tagatud on tegeliku elukaaslase küsimuste üle otsustamine juhtudel, kus elukaaslane on näiteks haiglas teadvusetus olukorras,» seletas ta.

Justiitsministeeriumi analüüs täiskasvanute kooselu regulatsioonide kohta valmis aasta tagasi.

Ministeerium pakkus ise võimalused nende teemadega edasi minemiseks, mis saadeti erakondadele ja kolmandale sektorile arvamuste avaldamiseks/kooskõlastamiseks.

Üks pakutud võimalusi oli, et midagi täiendavat enam teha vaja pole, kuna praktiliselt kõik valdkonnad on juba seadustes reguleeritud, näiteks seltsingulepinguga. IRL edastas ministeeriumile oma arvamuse poole aasta eest.

IRLi nägemuses tuleb esmajoones edasi tegeleda hoopiski laste õiguste tagamise küsimusega ning seda mistahes täiskasvanute kooselude puhul.

Seetõttu ei sobinud Pakosta väitel erakonnale justiitsministeeriumi pakutud variant mitte midagi teha. Pakosta sõnul on see oluline küsimus ja puudutab tegelikult laste õigusi laiemalt.

Ta tõi näiteks olukorrad, kus abielus olevad lapsevanemad elavad tegelikkuses uute elukaaslastega või lapsed elavad koos üksikvanema või vanavanematega.

«Perede tegelik pilt on ju väga kirju ning oluline on tagada laste õiguste kaitse sõltumata konkreetsetest täiskasvanutest, kes leibkonna moodustavad,» sõnas Pakosta.

Justiitsministeerium teatas üleeile, et loobus IRLi vastuseisu tõttu partnerlusseaduse eeltöödest.

Tagasi üles