Jälitustegevusest teavitamise kord muutub

FOTO: Scanpix / kollaaž Katri Karing

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõhustatakse enne 2013. aastat teostatud jälitustegevusest teavitamise korda.

Eelnõu loob kontrollimehhanismi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Seega lahendab eelnõu põhiseadusega vastuolus oleva olukorra, kus 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta 31. detsembrini tehtud jälitustoimingutest isikute teavitamata jätmiste üle puudub tõhus kontrollisüsteem.

Jälitusasutused peavad andma hinnangu alates 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta lõpuni teostatud jälitustoimingute tegemisest mitteteavitamise põhjendatusele. Isikud, kelle suhtes jälitustoiming tehti, võib jätta sellest teavitamata vaid kohtu loal. Kohustuse täitmiseks jääb ülesande ressursimahukuse tõttu aega kokku kolm aastat.

«Riik peab tagama inimestele nende põhiõigused. Kuna jälitus riivab neid õigusi väga palju, siis on teavitamise peamine eesmärk tagada inimeste õigus jälitustoiminguteteks antud luba kohtus vaidlustada. Kohtusse pöördumise võimalus on oluline just nende inimeste jaoks, kelle suhtes andmete kogumiseks on jälitustoimingu luba välja antud,» selgitas justiitsminister Andres Anvelt. 

Seadusemuudatuse ajendiks on riigikohtu 20. märtsi 2014 otsus, millega tunnistati  kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei näe ette tõhusat kontrollisüsteemi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle.

Kui 2013. aastal võeti vastu uus jälitustegevusest teavitamise kord, siis anti jälitustegevusest mitteteavitamise  lõpliku otsustamise pädevuskohtutele. Uus kord kehtis ainult selliste kriminaalasjade puhul, mis olid alustatud alates 2013. aasta algusest.  

Seadus jõustub 2015. aasta alguses. 

Tagasi üles