Eestilt varjupaiga saanud inimeste arv on tänavu viiekordistunud

Idaukrainlased pagulaslaagris Donetski lähedal, umbes 15 kilomeetrit Vene-Ukraina piiri äärest.

FOTO: Andrey Kronberg / AFP

Eesti andis tänavu üheksa kuuga varjupaiga 15 inimesele, mida on viis korda rohkem kui mullu samal ajal.

Politsei- ja piirivalveameti migratsioonibüroo juht Maige Lepp ütles Postimehele, et sel aastal on märkimisväärselt suurenenud ka varjupaigataotlejate arv.

«Ukraina sündmustega seoses on rohkem taotlusi esitanud Ukraina kodanikud. Kasvanud on ka Sudaani kodanike poolt esitatud varjupaigataotluste arv pärast seda, kui esimesed sudaanlased said käesoleva aasta kevadel pagulase staatuse. Enne seda on saanud ainult üks sudaanlane Eestis varjupaika ja seda aastal 2010,» lausus Lepp.

Kuigi Eesti on saanud tänavu enim varjupaigataotlusi Ukraina kodanikelt, ei olnud selle kuu alguse seisuga varjupaika saanud ükski ukrainlane.

Üheksa kuu jooksul on Eestilt varjupaiga saanud seitse Sudaani, neli Süüria, kolm Kosovo ja üks Venemaa kodanik.  Mullu samal ajal oli Eestilt asüüli saanud kolm inimest – üks Afganistani, üks Süüria ja üks Venemaa kodanik.

Septembri lõpu seisuga oli otsus langetamata 82 rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes.

Kokku sai Eesti üheksa kuuga 107 varjupaigataotlust, enim ehk 37 taotlust laekus Ukraina kodanikelt.

16 taotlust laekus Sudaani, 11 Venemaa, kaheksa Egiptuse, seitse Süüria, neli Alžeeria, neli Valgevene, kolm Gruusia, kaks Bangladeshi, kaks Kameruni, kaks Mali ja kaks Palestiina okupeeritud ala kodanikelt. Samuti esitas asüülitaotluse üks Albaania, üks Eritrea, üks Kasahstani, üks Iisraeli, üks Iraagi ja üks Nigeeria kodanik. Ühe asüülitaotleja kodakondsus on teadmata.

Mullu üheksa kuu jooksul sai Eesti 74 varjupaigataotlust.

Tagasi üles