Mis mõnele näib määratu ja tohutu vägitükina – võtta oma saatusel sarvist ning juhtida seda hoole ja armastusega suunas, mis tundub eriti maalähedase eluviisina –, on teisele loomulik ja loogiline eksisteerimisviis. Pea ainuvõimalik.
Veel enne, kui jõudsin Heidile külla, leppisime me kokku, et kui räägime Heidist, siis räägime ka tema elukaaslasest Ristost. Risto on Heidi jaoks nii oluline ja tähtis, et ta on kogu aeg tuntav ning kohal. Omal vaikival moel. Tõnu talu, kus Heidi ja Risto elavad, on Risto kodutalu. Segasummasuvila, nagu Heidi ütleb. Saab ka teisiti öelda – neil ei ole ema kunagi kodus.
/nginx/o/2020/12/08/13519691t1h59f5.jpg)
/nginx/o/2014/10/17/3439381t1h3e4e.jpg)