Alan Adojaan: Olen süüdi

Alan Adojaan Foto: Erakogu

Mul on üks sage unenägu, kus olen teaduskonverentsil, väga valesti riides, ning astun pulti oma ettekannet tegema. Avan suu, aga siis tõuseb püsti dekaan ja lajatab: «No vaadake nüüd, mis sellel ahvil seljas on.

 Tallas sisse, sõi ära kõik võileivad, kaanis ära kogu šampanja. Üldse on meil andmeid, et tegemist on väga ebausaldusväärse inimesega. Teen ettepaneku võtta temalt ära teaduskraadid ja haridustunnistused algkoolini. Häbiks oma vanematele ja ülikoolile!» Ärkan tavaliselt suure seletamatu süütundega.

Muidugi, eks ma ole süüdi ka. Kindlasti olen süüdi valetamises, kiusamises, varjamises, ka porduelus, spikerdamises eksamil, ema sünnale mitteilmumises, raskekujulises vigurdamises ja kergekujulises petmises. Olen teinud läbi kõikvõimalikud kavaldamise staadiumid, olen vassinud ja prassinud. Olen üsna paha siga, kellel mitu vahvat viga. Olen süüdi, jah, olen süüdi, kuigi tahaks taas olla süütu.