Õiguskantsler: perearstipraksise omandipiirangud on vältimatud

Indrek Teder.

FOTO: Andres Haabu / Postimees

Õiguskantsler Indrek Teder lõpetas menetluse, sest leidis, et perearstipraksistele seatud omandipiirangud on põhiseadusega kooskõlas.

Tederile esitas mai algul avalduse Eesti Apteekrite Liit, kes leidis, et kui apteekide omanikeringile ei või õiguskantsleri meelest piiranguid seada, siis tuleks kahtluse alla seada ka teistel tegevusaladel kehtivad omandipiirangud.

Teder märkis, et tal pole põhjust kahelda advokaadibüroode, audiitorühingute, kohtutäituri- ja notaribüroode omanikeringile seatud piirangute põhiseaduspärasuses ning seetõttu ei pea ta praegu vajalikuks neid põhjalikumalt analüüsida. Küll aga pidas ta vajalikuks kontrollida, kas perearstipraksistele kehtestatud omandipiirangud on põhiseadusega kooskõlas.

Kehtiva seaduse kohaselt võivad perearstid tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu, mille osanik või aktsionär võib olla kas perearst või kohalik omavalitsus, mille haldusterritooriumil äriühingu tegevuskoht asub.

Täna teatas Teder, et omandipiirangud on põhiseaduspärased. «Minu seisukoht põhineb eeldusel, et kui perearstipraksise omanikeringi oleks lubatud kuuluda laiemal ringil ettevõtjatel, siis muutuks piirangu järgimine kontrollimatuks,» teatas Teder.

Teder selgitas, et piirang aitab tagada perearsti sõltumatust ja usaldusväärsust, sest keelab perearstikutseta ettevõtjatel omada äriühingut, mille kaudu perearst tegutseb. Nii ei saa omanikeringis olla ettevõtjad, kes tahaksid perearstipraksist oma ärihuvide nimel ära kasutada.

«Järeldan sellest, et omandipiirangud kindlustavad üldarstiabi osutaja sõltumatust eelkõige eriarstiabi osutajatest, apteegiteenuse osutajatest, aga ka muude valdkondadega seotud ärihuvidest,» teatas Teder.

Ta nentis, et nimistuga perearsti puhul väärib patsiendi ja arsti usaldussuhe erilist kaitset, kuna perearst täidab tervishoius väravavahi funktsiooni: annab esmase hinnangu tema poole pöördunud patsiendi terviseseisundile ning otsustab eriarstile suunamise või ravimite väljakirjutamise üle.

Perearst teab oma nimistusse kuuluva patsiendi terviseseisundist keskmiselt rohkem kui mõni teine arst ning patsiendi ligipääs ravikindlustushüvitistele sõltub just perearstist.

«Seega on patsient oma perearstist suhteliselt sõltuvam kui mõnest muust arstist. Sellest lähtuvalt on nimistuga perearsti puhul eriliselt oluline vältida ebakohast mõju, mis tema usaldussuhet patsiendiga riivaks,» leidis õiguskantsler.

Meditsiinivaldkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on aga suur huvi perearstipraksiseid omada. Kui eriarstiabi osutajad ja ka ravimite või meditsiiniseadmete tootjad või edasimüüjad saaksid perearstipraksiseid omandada, võiks sellega kaasnev surve kallutada perearsti tegema mööndusi patsiendi parimate huvide arvel.

«Seetõttu on põhjust arvata, et perearsti omandipiirang on rahvatervise kaitse seisukohalt oluline meede tagamaks perearsti sõltumatust, et ta saaks oma kutsetegevuses seada esiplaanile patsiendi vajadused ning ei peaks seejuures tegema mööndusi perearstipraksise omanike huvides, kes tema kutsealaseid kaalutlusi ei jaga,» leidis õiguskantsler.

Tagasi üles
Back