Rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil suutsid Eesti parimad õppurid parandada kohta riikide arvestuses, kuid medalivääriliseks nende pingutused ei osutunud.
Noored matemaatikud jäid medalita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaheksateistkümne aasta jooksul on Eesti koolide parimad matemaatikatundjad olümpiaadidelt lisaks suurele hulgale aukirjadele koju toonud 19 pronks- ja neli hõbemedalit. Viimasel ajal tundub õnn eestlastele paraku selja pööranud olevat – juba teist aastat järjest jäädi medalita.
«Võistlus oleks võinud paremini minna, aga sel aastal sattusid meie võistkonna võimete seisukohast veidi ebaõnnestunud ülesannete komplektid – lihtsate ülesannete hulgas oli kaks geomeetriaülesannet ja juba treeninglaagris oli näha, et see on meie nõrgem külg,» põhjendas Eesti võistkonna juhendaja Oleg Košik keskpärast tulemust juulis Kasahstanis peetud olümpiaadil.
Medalist lahutas üks punkt
Košik usub, et rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil head tulemust saada on märksa keerulisem kui näiteks keemia- või füüsikaolümpiaadidel.
«Matemaatikaga on justkui jalgpalliga – õppeainete seas on matemaatika sama populaarne kui maailmas jalgpall,» selgitas ta. «Kõik tahavad seda kõige paremini osata, mistõttu konkurents on väga tugev ja hästi esineda tunduvalt raskem kui nii mõnelgi teisel alal.»
Kasahstanis geomeetria, kombinatoorika, algebra ja arvuteooria ülesannete lahendamises kätt proovinud kuueliikmeline Eesti võistkond jäi küll medalitest ilma, kuid selle neli liiget, kes vähemalt ühe ülesande maksimumpunktidele lahendasid, teenisid aukirjad.
Ühel aukirja saanutest, Pärnu Koidula gümnaasiumi lõpetanud Rauno Siinmaal jäi pronksmedalist puudu vaid üks punkt. Kuuest ülesandest suutis ta lahendada maksimumpunktidele kaks, teised ülesanded talle paraku punkte ei toonud.
«Medal ei olnud minu jaoks absoluutselt mingi püüdmatu eesmärk, seega ma just väga rahul tulemusega ei ole,» oli Siinmaa pettunud.
Neljandat aastat rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil osalenud Siinmaa usub, et edu sõltub osaleja närvikava vastupidavusest. Veidi ka õnnest, kuid enamasti siiski sellest, millised ülesannete komplektid milliste võimetega lahendajatele ette satuvad.
Riikide arvestuses 63. koht
«Enamasti tulevad need kõige kandvamad ja sihile viivad ideed ülesannete lahendamiseks esimese tunni aja jooksul. Kui ei tule, siis suure tõenäosusega ei osatagi ülesandele lahendust leida,» selgitas ta.
96 riigi konkurentsis sai Eesti võistkond 63. koha, mis tunamullusega võrreldes on kümne koha võrra parem tulemus. Nii Košik kui Siinmaa arvavad, et edaspidi tuleb tõhusamalt valmistuda. «Kui nüüd aus olla, siis sellest ettevalmistusest jäi väheks, sest matemaatikaolümpiaad on võrreldes teiste olümpiaadidega ikkagi tunduvalt keerulisem,» tõdes Siinmaa.