Eesti Muusikanõukogu eelistas toetada muusika-aasta 2015 projektide seast omasid, ministeeriumi seatud nõudeid ignoreerides. Aasta tagasi kutsus kultuuriministeerium kokku eri muusikavaldkondade esindajad, teemaks muusika-aasta 2015. Ütleksin, et olukord oli üsna revolutsiooniline ja andis tunnistust ministeeriumi avatusest, sest kohal olid lisaks akadeemilisele koorekihile ka näiteks Jazziliit, Rada 7, Noortebänd, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Tallinn Music Week ja ERR / Raadio 2.
Tellijale
Vastukaja: mis saab muusika-aastast?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käisime koos, moodustasime töögruppe ja tegelesime teemadega, mis ei kuulunud meie igapäevakohustuste hulka, vaid kandsid endas ühiskondliku hoolivuse ja meie muusikaelu mitmekesistamise eesmärki. Ka ministeeriumi kriteeriumid projektidele olid: žanriteülesus, noored, regionaalsus, mitmekesisus ja rahvusvahelisus. Projekte või siis esialgsel tasandil ideid esitati 50, millest lõpuks jäi paberile 28 ja need lähetas ministeerium lepingupartnerile Muusikanõukogule, kelle edasisel vastutusel valiti neist välja toetamis- ja teostamisväärsed. Neist 28 projektist vaid üks vastas kriteeriumile «žanriteülene» ning teine oli noortele bändidele ja artistidele suunatud programm. 26 projekti tegelevad akadeemilisema osaga muusikast.