«Pealtnägija»: üürnikud tühjendasid maja ja lavastasid sissemurdmise
Vaata ERR.ee videot!

Sissemurdmine. Illustreeriv foto.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Niinimetatud puuküürnikest on ka «Pealtnägijas» korduvalt juttu olnud, aga seekordne juhtum on uus tase. Üürilised müüsid maja omaniku varast tühjaks, maksid sama rahaga nii palju üüri, et neid välja ei visataks, siis lavastasid sissemurdmise, aga jäid sellega haledalt vahele. Ometi neid välja visata ei saanud. Kõige krooniks laiutab politsei aga käsi – vara tagasi ei saa ja hüvitisest tuleb ilmselt suu puhtaks pühkida.

Tragikomöödia keskmes on 80ndatel ehitatud ja 2005. aastal aastaringseks elamiseks renoveeritud 78-ruutmeetrine suvila mõne minuti kaugusel Pärnu piirist, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

Kaks aastat tagasi kolis omanik Andrus Lõõbas Tallinna ja teise kodu pidamine Reiul muutus tülikaks. 2013. aasta suve lõpus pani Lõõbas kinnisvaraportaali kuulutuse. Huvilisi oli mitmeid, aga kõige pikemast lepingust oli huvitatud üks noor pere. Majaomaniku ema oli kohal, kui nad esimest korda saabusid.

See paar olid Elar ja Triin Allmaa. Mees rääkis, et on ehitaja, nagu majaomanik Andruski. Naine oli teise lapse ootel dekreedis. Leping sõlmiti 27. oktoobril 2013 ja sellele andis allkirja Triin Allmaa. Nähes, et tegu on noore perega, lasi Lõõbas kuuüüri 170 euro peale ja mitte ainult seda... Andruse naine Agnes nägi, et lapseootel üürnik kannab külmal ajal lühikest jopet ning andis soojema kehakatte.

«Ma just tegin remondi ka sees ära. Kõik oli ilus värske ning nendele sobis see. Ma ütlesin, et kõik mis siin sees on, kõik jääb. Telekad, kõik, midagi pole vaja tuua, tuled kaks kätt taskus ja rohkem polegi midagi vaja,» meenutas Andrus.

Lisaks sisustusele jättis omanik majapidamisse suure hulga oma asju, mis olid eraldi garaažis ja panipaigas. Kuna peremees ise üüris Tallinnas korterit, ei olnud tal neid asju mujale panna. Üürnikud kinnitasid, et need asjad neid ei sega.

Kui esimesed kaks kuud laekus üür tähtajal, siis juba detsembris tekkis esimene viivitus. «Saan aru et, ehitusel ikka juhtub, tööandja ei maksa õigel ajal raha ära või ei saa objekti valmis,» rääkis Andrus. Üüri tilgutati 20, 50 ja 100 euro kaupa nii, et omaniku kannatus ei katkenud. Kui algul käis Lõõbas regulaarselt Reiul, siis ajapikku jäi see hõredamaks ja aasta alguses tuli sisse mitmekuune paus. Kuni märtsi lõpus sai ta ootamatult kõne politseist ning teatati, et suvilasse on sisse murtud.

Pärnu politseijaoskonna juhi Andres Sinimeri sõnul oli Elar Allmaa teatanud, et tundmatud kurikaelad on suvilast asju varastanud. Omanik aga kahtlustas kohe, et miski on mäda ja salvestas järgmisel päeval sündmuskohal vestluse üürilisega. Hulgaliselt detaile ei klappinud sissemurdmise versiooniga. «Seal on sellised kohad, kust ei pääse inimene sissegi. Inimene varastab minu asjad kõik ära, aga üürniku asjad jätab kõik sisse,» rääkis Andrus Lõõbas.

Kõige trööstitum vaatepilt avanes garaažis, kus omanik hoidis muu hulgas vanaaegseid mootorrattaid ja talle moraalselt tähtsaid vanaisa esemeid. Lisaks mootorratastele olid väärtuslikumast kraamist kadunud mitu komplekti valuvelgi koos kummidega ja paarkümmend alust fibo-plokke, väiksemaid asju ei jõua lugedagi.

Omaniku sõnul on kahju kokku 38 000 eurot. Kogu kraami ära viimiseks oleks vargad pidanud käima öö jooksul mitu korda veoautoga, mis polnud lihtsalt usutav. Ta hakkas juhtunut uurima ning helistas oma tuttavattele. «See tuli mul selgeks peaaegu sama päeva õhtul, kes on asjad ära varastanud ja kuhu on need müüdud.»

Üürnik läks lõhki. Allmaa tunnistas, et oli alates jaanuari kuust maja jupikaupa tühjaks müünud. Ta möönas seda ka «Pealtnägijale» ning põhjendas töö ja raha puudumisega. Allmaa sõnul müüs ta võõrad esemed maha «ajutiselt». «Plaan oli need hiljem tagasi muretseda, aga see ei läinud korda,» väitis mees.

Andrus Lõõbas tegi ise detektiivitööd, peilis nimeliselt välja, kellele ja kuhu väärtuslikumad asjad läksid, andis info politseile ja soovis, et varastatud kraam tagasi võetaks või vähemalt arestitaks, et seda edasi ei müüda. Aga, oh üllatust! Politseist öeldi mehele, et kolmas isik ehk heausklik ostja on varastatud asjad ära ostnud ja nad ei saagi mitte midagi teha.

Andres Sinimeri selgitas, et kui üüritakse välja mingid hooned või ruumid ja seal sees on vara, nii et antakse valdus justkui vabatahtlikult üle, siis sellega aktsepteeritakse ka riski, et need võivad kaduma minna. «Seetõttu on seadusandja ette näinud, et sellisel juhul jääb kehtima heauskne omand,» lisas politseiosakonna juht.

Ehk et kuna Lõõbas andis maja, kus tema asjad sees, ise üürnike valdusesse, pole tegu varguse, vaid omastamisega. Ja omastatud vara ostjad on seaduse silmis heausksed. Perekond Lõõbasele see pähe ei mahu. Kui panipaik oli lukust lahti, siis garaaži tabaluku lõikas üürnik lihtsalt maha. Ometi see justkui varguseks ei kvalifitseeru. Aga taga targemaks – ehkki pätt jäi vahele ja tunnistas üles, ei saanud teda välja visata, sest üürileping kehtis edasi ning ta sai veel kuu aega suvilas elada.

Selle aja jooksul pandi toast pihta elektriradiaator, õhupüstolist lasti valgustikuplid puruks ning seinad auklikuks, viidi minema digiboks. Andrus näitas seinale: «Siin olid mul kõlarid, kinokodusüsteem, kõik on ta ära viinud.» Uus kamina detail, mille Andrus oli üürnikule andnud, rändas metallikokkuostu punkti.

Allmaa, kes, nagu selgub, on ka varem varguse eest karistatud, keeldus kaamera ette tulekust, aga ei eitanud midagi. Ta tunnistas isegi, et jäi üüriraha lõpu võlgu ja jättis elektriarve maksmata. Ainus, millele ta vastu vaidleb on kahjusumma suurus – tema hinnangul oli see maksimaalselt 9000 eurot.

Uurimise algusest on möödas varsti üheksa kuud, aga asi venib, sest töö käigus tuli politsei sõnul välja Allmaa teisigi patte. Andres Sinimeri sõnul on kahtlustatava puhul tegemist kelmiga, kes on suures osas omale elatist hankinud teisi inimesi pettes.

Arvestades, et ta ise möönab tehtut, mõistetakse Allmaa ilmselt lõpuks süüdi, aga tegelikult mitte keegi ei usu, et kannatanu kahju hüvitatakse, olgu see siis 9000 või 38 000. Nagu näitavad tänaseni Reiu tee postkasti saabuvad tähitud kirjad, on Allmaa arved niigi arestitud ja võlakütid kukil. Isegi politsei möönab, et hinge kinni hoida ei maksa. Üldiselt on nii, et need, kes teiste asju varastavad või välja petavad, müüvad võõra kraami kohe maha ning tavaliselt ei ole neilt mitte midagi tagasi saada.

«Tsiviilnõue nende vastu tuleb, kahjud mõistetakse loomulikult välja, on tulnud ka ette, et on neid hüvitatud,» ütleb Sinimeri.

«Nördima paneb see, et, et Eesti seadused on liiga kehvad. Oled korralik inimene, siis maksa ja kannata lihtsalt, ma ei oska muud midagi öelda. Kui oled pätt, siis ela hästi ja tee kuritegusid. Ma ei oska mitte midagi öelda,» on Andrus nõutu.

Elar Allmaa ise ütleb, et on saanud uue töökoha ja püüab siiski jupikaupa vanu võlgu klaarida, seetõttu lubas ta ka «Pealtnägija» kohtusse anda, kui saates tema nimi ja nägu avaldatakse. Saate tegijad siiski võtsid selle riski.

Politsei paneb südamele – kui te ei taha sama reha otsa astuda, sõlmige võimalikult konkreetne üürileping, pange oma asjad luku taha ja võimaluse korral kindlustage ära. Täpsemat juriidilist selgitust, kust jookseb varguse ja omastamise ning heausksuse piir, saab lugeda «Pealtnägija» kodulehel.

Tagasi üles