Palju aastaid tagasi jäin ühe narkoprotsessi lõpus kohtusaalis äkitselt sõnatuks. Prokurör pidas süüdistuskõne osaliselt luulevormis. Niivõrd romantilist töösse suhtumist kohtab jõustruktuurides üliharva. Mõtlesin tol hetkel, kas see hapra olekuga naine üldse adub, kuhu ta pärast ülikooli tööle tuli ja kellega siin töötama peab.
Tellijale
Prokurör, kes luuletab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastad läksid, sama prokurör esitas riigi nimel süüdistuse aina tõsisemates asjades ja jõhkramatele tegelastele: narkoparunitele, riigireeturitele, kõrgema astme korruptantidele.