Porised pihtimused

Madis Kolk
, Teater.Muusika.Kino peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joobnud: Marta (Laura Peterson).
Joobnud: Marta (Laura Peterson). Foto: Piia Ruber

Tuleb sobrada omaenda solgikastis, ütleb näitekirjanik Ivan Võrõpajev.

Ivan Võrõpajevi näidend «Joobnud» on Theatrumi repertuaaris esmapilgul ootamatu. Mitte niivõrd tegelasi ühendava joobeseisundi tõttu, sest seda seisundit esineb ju ka näiteks Tšehhovi kangelastel. Ka mitte Võrõpajevi sõnakasutuse tõttu, mida lavastaja Lembit Peterson on mitmes intervjuus elegantselt nimetanud «mittenormatiivseks leksikaks».

Küllap saanuks tõlkes rõhutada ka rohkem vulgaarsust, kuid Tiit Alte poeetiline tõlkevaste näib Võrõpajevi puhul küll ainuvõimalik, tuues esile vajalike sõnade vajaliku väe, kuid mitte lastes neil sisulisest kontekstist eristuvalt iseväärtuslikena esile tõusta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles