Juhtkiri: Märkame. Kuulame. Aitame

Täna on kogu Eesti leinamõtetes koos hukkunud õpetaja Ene Sarapi lähedastega, tema kolleegide ja õpilastega Viljandi Paalalinna koolist. See on kohutav tragöödia kogu Eesti jaoks.

Tapmine on heastamatu kuritegu. Tapja ei saa kuidagi tagasi anda võetud elu, rõõmu ja heategusid, mida tapetu oleks saanud jagada kõigi kaasteelistega. Me saame tagantjärele leida tõenäolisi selgitusi juhtunule, ent ei kunagi õigustust tapmisele.

See on sündmus, mille kaja jõuab ajakirjanduse kaudu kõigisse Eesti kodudesse ja koolidesse, kõigi koolilasteni Eestis. Sellest räägitakse tahes või tahtmata. Just nüüd on väga vaja, et sõna võtaksid asjatundlikud spetsialistid. Ühelt poolt on see muidugi meediakanalite vastutustunde ja eetika, ent teisalt ka asjasse puutuvate erialade spetsialistide südametunnistuse küsimus, et veerge ja eetriminuteid ei täidaks spekulatsioonid ning põhjendamatu paanikakülvamine. Tehkem koostööd.