Viljandi Paalalinna kooli 9.a klassi õpilane Vahur oli oma õpetajat tulistades rahulik. Saksa keele õpetaja Ene Sarap kukkus Vahuri isa revolvrist tulnud laskudest tahvli ette maha ja suri samas.
Miks haaras 15-aastane poiss relva ja suunas selle oma õpetajale?
28. oktoober 2014, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe andmetel tühjendas Vahur õpetaja pihta terve revolvri trumlitäie ehk siis nähtavasti kuus padrunit. Vahur oli rahulik ka siis, kui koolidirektor Aavo Palo tuli klassi ja tõstis revolvri poisist eemale. «Klassijuhataja tuli minu kabinetti ja palus mul minna üles klassi,» rääkis Palo. «Kui jõudsin klassiruumi, olid seal veel juhtunuga seotud inimesed (Vahur ja surnud õpetaja – toim). Ülejäänud neli õpilast tulid pärast laskmist klassist välja. Poiss ei jooksnud kuhugi minema, ta istus samas kohas. Selge, et inimesed olid ärevil, aga mingit paanikat selles olukorras ei tekkinud.»
Niisiis oli Vahuri sihtmärgiks õpetaja, mitte kaasõpilased või direktor. «Relv ei olnud enam noormehe käes, ta oli selle lauale pannud. Tõstsin relva ohutusse kaugusse,» lisas direktor. «Kui ma nägin, et poiss on ise piisavalt rahulik, siis leidsin, et relv peaks olema temast kaugemal, ohutus kauguses. Mingit hirmu ma ei tundnud.»
Vahur oli direktori hinnangul korralik ja viks noormees, puudusid nähtavad käitumishäired ja hindedki olid keskmised või pigem paremapoolsed. Tema sama eesnimega isa on kooli hoolekogus.
Seejärel viis kooli infojuht Vahuri klassist välja ja vestles temaga, saabus politsei. Õpilased evakueeriti võimlasse. Vahur ei püüdnud kuhugi põgeneda.
Politseijuht Elmar Vaher ütles Postimehele, et politsei jaoks polnud küsimus, kas midagi sellist juhtub, vaid millal see juhtub. «Oleme valmistunud selliseks sündmuseks pikemat aega,» lausus ta. «Kui ei ole võimalik ära hoida, siis tahame võimalikult kiiresti kohal olla.» Politsei jõudis kohale vähem kui kahe minutiga. Taas, vägivalda polnud vaja kasutada.
Ent vastuseta jääb tähtsaim küsimus – miks see juhtus? Eile arutlesid selle üle viljandlased kodudes ja kohvikutes. Osa üpris elavalt, sellal kui teised istusid vaikides, poetades oma šokis vaid mõne sõna. Kui küsisin kioskimüüjalt sellesama miks-küsimuse, vastas ta ilmselt samamoodi, nagu teeks tuhanded kaaslinlased: «Ei tea ... õudne!» Tumehall uduvihmapilv neelas õhtupoolikul linna endasse ja kustutas osa Ene Sarapi mälestuseks kooli ette pandud küünaldest.
Umbes tunni vältel, mil politsei hoonet kontrollis ning koolipere spordisaalis ootas, võis majaesisel sombusel tänaval tajuda, kuidas tasapisi paisuv ootajaskond murelikumaks muutub. Mitu Sakalaga suhelnud ema avaldas hämmastust selle üle, et maja piirama saadetud politseinikele oli antud korraldus kõrvalistele inimestele mitte infot jagada. See andis inimestele ohtralt ainest telefonitsi mujalt linnast, aga ka sotsiaalvõrgustikest saadud umbmääraseid oletusi tõlgendada. Nii näiteks olid vahepeal liikvel väited, justkui saanuks koolitulistamises viga mitu inimest.
Selleks ajaks kui politsei operatiivjuht kella 15 paiku kooli väravas esimese ametliku avalduse tegi ning lapsi riburada kooli peauksest välja pudenema hakkas, helkisid mitmete ootajate silmis pisarad, mis tugevate kallistuste vahel pühkimist ootasid.
Tatjana Sprung ootas pärastlõunal kooli juures oma õde, kes käib Vahuriga samas koolis, samas klassis ja samas saksa keele rühmas. Tema pidi seda nägema. Sprung oli mures, sest õde ei vastanud telefonile. «Olen ise selles koolis üheksa klassi lõpetanud, siin on käinud ka teised minu õed ja poleks osanud kuidagi ette aimata, et midagi sellist võiks juhtuda selles koolis ja linnas,» lausus ta.
Sprungi õde ootas pärast vaheaega kooliminekut, aga nüüd juhtus siis nii. «Ma ei suuda seda kuidagi uskuda,» lisas Sprung.
Vahuri suhtes võinuks siiski tõsisemat muret tunda tema tapmislembeste sotsiaalmeediapostituste tõttu ja ka pärast seda, kui kevadel viisid politseinikud Paalalinna koolis läbi narkokoeraga haarangu. Vahuri koolikotist leiti poisi enda meisterdatud nuga.
Kohalikus kogukonnas tekkis seepeale Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Meelis Saarepuu sõnul aga hoopis resonants, mida tegelikult võiks nimetada pahameeleks. Kümne päeva eest toimuski politsei ja kooli hoolekogu kohtumine, kohal oli ka Vahuri isa. «Selgitasime selliste operatsioonide vajalikkust ning seda, miks nuga koolis pole hea mõte.»
Hiljuti ähvardas koolikaaslasi relvasarnase esemega ühe Tartumaa kooli õpilane, mõne aasta eest ähvardas koolitulistamisega ühe Tartu kooli õpilane. Ohu märgid olid õhus.
Ju siis kasutas Vahur koolivaheaega mitte puhkamiseks, vaid oma plaani detailide lihvimiseks. Kuidas isa revolver koolipoisi kätte sattus, on küsimus, millele veel vastust pole. Muide, alles läinud reedel hukkus USAs koolitulistamises kaks inimest ja neli sai haavata.
See on viljandlastele päev, mis ei unune. Eesti on nüüd sellisel kaardil, kus keegi olla ei taha – sealt leiab teiste seas Soome, USA ja Saksamaa. Elmar Vaheri sõnul tuleks ühiskonnal endalt küsida, kuhu me oleme jõudnud. «Kui palju me teame oma omastest ja lähikondlastest,» küsis ta. «Toon näite. Miks saavad Eestis toimuda niinimetatud libapolitseinike kuriteod? See skeem ei tööta Soomes ega Rootsis. Paraku meie inimesed ei tea oma lähedastest kuigi palju. Kui kelm räägib memmele, et tema poeg sõitis kusagil Leedus inimese surnuks ja makske nüüd mulle kinnimätsimise eest raha, siis näitab see, et ema ja poeg ei suhtle.»
Ka perevägivalda esineb Vaheri kinnitusel viimasel ajal rohkem. «Kindlasti on see probleem, et vägivald on Eestis kasvanud.»
Ja sarnasesse mustrisse võib nähtavasti paigutada ka Vahuri.
Mida mõtleb Aavo Palo sellest, et tema kool on Eestis nüüd siis see esimene ja loodetavasti ka viimane? «Küsimus pole selles, kas see oli Paalalinna kool või mõni teine kool,» lausus Palo. Asi on direktori sõnul ikkagi inimestes, kes seda teevad, ja pole vahet, millises koolis nad on.
Täna hommikul toimub Paalalinna koolis nõupidamine õpetajatega, kellele annavad nõu ka spetsialistid. Seejärel lähevad nad klassidesse ja räägivad õpilastega.
Küsisin Palolt, kuidas ta iseloomustab tapetud saksa keele õpetajat. «Ma ei ole võimeline praegu küll iseloomustama, ma ei saa seda praegu teha, ma ei oska,» lausus ta. «Ta oli igati tubli õpetaja …»
Palole pole ka teada, et Sarapi ja Vahuri vahel oleks olnud mingi konflikt.
Viljandisse tõtanud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et koolitulistamise traagika on alati väga erakordne ka neis riikides, kus on seda korduvalt juhtunud. «See, et Eestis juhtus nii esmakordselt, lisab sellele kõigele traagikat,» lausus Ossinovski.
Ossinovski sõnul teeb riik kõik endast oleneva selleks, et säärased juhtumid enam ei korduks. «Kõigepealt on oluline tagada Paalalinna koolis ja teistes koolides töörahu,» lausus minister. «On arusaadav, et see sündmus šokeeris kogu Eesti avalikkust, aga eeskätt Paalalinna kooli peret.»
Ossinovski sõnul vaadatakse värske pilguga üle, kuidas on seni toiminud kooli turvalisust puudutavad kriisiplaanid: «Koolid peavad kriisiolukordades käitumiseks valmis olema.» Ossinovski hinnangul oli koostöö politsei ja kooli personali vahel praegu siiski väga hea.
Vahur istub nüüd arestimajas ja ta on kahtlustatav paragrahvi alusel, mis näeb alaealisele ette kuue- kuni kümneaastase vanglakaristuse inimese tapmise eest.
-------------------------------------------------------------------
Tulistamine Paalalinna koolis
• 13.20 algas Viljandi Paalalinna kooli 9.a klassis B-keele tund. Klass jagunes kolmeks: kahel rühmal oli vene keel, kolmas, viiest õpilasest koosnenud rühm läks saksa keele tundi.
• Mõnikümmend minutit pärast tunni algust tõusis 15-aastane Vahur püsti ja lasi oma isale kuuluvast revolvrist maha 56-aastase saksa keel õpetaja Ene Sarapiku. Tulistaja pani relva lauale ja jäi ootama.
• Veidi hiljem jooksis juhtunust kooli juhtkonnale teatama 9.a klassi klassijuhataja. Direktor Aavo Palo ja kooli infojuht läksid koos sündmuspaika, klassiuksel kohtasid nad ruumist lahkuvaid õpilasi.
• Tulistaja viibis endiselt klassiruumis. Direktor lükkas laual olnud relva ohutusse kaugusesse ja kooli infojuht läks koos Vahuriga ohutuse mõttes koridori.
• 13.55 sai politsei teate tulistamisest. Kahe minutiga sündmuskohale saabunud politseinikud leidsid koridorist eest väidetava tulistaja, kellel infojuht ümbert kinni hoidis.
• 14.01 saabus kiirabi.
• 14.15 evakueeriti teised õpilased võimlasse.
• 14.17 viidi Vahur koolimajast välja.
• 14.32 viidi tunnistajad sündmuskohalt jaoskonda ütlusi andma.
• Selleks ajaks oli kooli juurde tulnud hulk vanemaid, kuid koolimajja nad ei pääsenud.
• Umbes kella kolmeks olid kõik ruumid kontrollitud ja lapsi hakati koolimajast välja laskma.
• 17.00 jätkas politsei sündmuskohal vaatlusi.
• Kella 18.00ks oli kooli juurde hakatud tooma lilli ja küünlaid.
• Õhtuks olid uurijad kuulanud üle kõik tulistamist pealt näinud Vahuri klassikaaslased.
• Uurijad jõudsid vestelda ka Vahuri endaga, kuid noormehe ülekuulamine algab alles täna. Kuigi Vahur on alaealine, on ta siiski kriminaalvastutuse eas ja teda ähvardab süüdimõistmisel kuni kümneaastane vangistus. Karistus ähvardab ka poisi isa, kelle tulirelv poleks tohtinud Vahuri kätte sattuda.
Allikad: politsei- ja piirivalveamet, Postimees