Idla: kutse- ja kõrghariduse taseme määravad õpetajad

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Erakonna Eestimaa Rohelised haridustoimkonna liikme Katrin Idla hinnangul on nii kutse- kui kõrghariduses võtmeküsimuseks õpetajad ja õppejõud.

«Mida avatumad ja laiema silmaringiga on õpetajad ning mida suurem on õpikeskkonna akadeemiline vabadus, seda avatum ja heas mõttes nakkavam on ka õpetus,» leiab Idla.

«Mida võimekam ja loominguliselt vabam on meie õpetajas- ja teadlaskond, seda suuremal määral saab ühiskond kasutada seda  loomevõimet hariduse edendamiseks.»

Eestlased pole Idla hinnangul kindlasti loomult andetumad võrreldes muude rahvastega, pigem vastupidi. «Millegi tõttu pärsitakse laste loovust meie tänases ühiskonnas ehk liialt palju. Näiteks pole ilmselt harvad juhtumid kui lapse või õpilase arvamusavalduse peale vastab lapsevanem või õpetaja, et see ei ole nii, selmet küsida, miks laps nii arvab,» tõi Idla näite.

Nii pärsitakse tema sõnul loovust ja isemõtlemist ammu enne kui jõutakse kutsekooli või ülikooli. «Selleks ajaks paljud lapsed enam küsimusi ei esitagi. Õpitakse ära see, mis kirjas ning räägitakse seda, mis õige. Tehnka- ja loodusteadus eeldab aga kuhjaga loovust ning isemõtlemisvõimet, et selle valdkonnaga toime tulla, seda vaadelda, mõista ja siis ka edasi arendada.»

«Olukorra parandmiseks võib kasutada tavapäraseid hoobasid, mis ühiskonnas toimivad. Näiteks vahetu õigus õpetajal, õppejõul või teadlasel kasutada rahalisi vahendeid ja otsustada nende kasutuse üle, on üks tee, millega nii kutsehariduse kui tehnilise kõrghariduse kvaliteeti parandada,» leiab Idla.

«Täna vahendab seda õigust asutus ning õpetajal on väga vähe öelda selle kohta, milliseid õppevahendeid osta või mitte. Enamgi veel - koolide oskamatul majandamisel on jõutud nii kaugele, et pahatihti peab õpetaja tunnikontrollideks vajaliku paberi ostma oma palgast, muudest vahenditest rääkimata.»

Lisaks aitaks olukorda Idla sõnul parandada erinevad sihtrahastused ja stipendiumid nii üliõpilastele kui suunatud kutsed oma valdkonnas  juhtivatele teadlastele-õppejõududele, et nad tuleksid oma tegevust viljelema just Eestisse.

«Üheks võimalikuks riigi poolseks lahenduseks on kindlasti õpetaja õigusi, vabadusi ja võimalusi kirjeldav õpetajakutse seadustamine, mis laiendaks õpetajate loomevabadust ja muudaks õpetajakarjääri nii majanduslikult kui sotsiaalselt ahvatlevaks.»

Märksõnad

Tagasi üles