Üks pilt ütlevat rohkem kui tuhat sõna. Fotograaf Gabriela Liivamägi lavastuses on tekst ainult aimatav. See-eest näeb põnevaid pilte laval enam kui küll. Nende mõtestamine jääb aga iga vaataja enda hooleks.
Tellijale
Pilte unenäomaailmast
/nginx/o/2023/10/02/15629745t1hef5f.jpg)
29. oktoober 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selgroogupidikoos» on Liivamägi lavastajadebüüt, kus on selgelt näha fotograafi käekirja. Tekst on lavastuses tagaplaanil, õigem oleks öelda, et seda peaaegu polegi. Väga tähtis on hoopis visuaalne külg.