Kuigi kahe ja poole aasta jooksul on kaitsealadele ebaseaduslikke hooneid ehitatud vähemalt neljakümnel korral, ei lammutata sinna kerkinud maju, vaid need seadustatakse tagantjärele.
Kaitsealale ehitatud majad jäävad lammutamata
9. august 2010, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud laupäeval tõi Postimees avalikkuse ette juhtumi, kus ärimees ehitas omavoliliselt kaitsealale suvila. Paraku on nii, et isegi kui keskkonnainspektsioon tunnistab Pärnumaale Pihelgalaiule püstitatud elamu ja sauna uurimise käigus ebaseaduslikuks, on tõenäosus, et need hooned sealt kaovad, väike.
Seejuures ei pruugi olla määrav, et Varbla laidude kaitse-eeskirja põhimõtte järgi tohib sinna püstitada ehitisi üksnes kaitseala tarbeks. Nimelt tuleb lubadeta kerkinud rajatiste lammutamist keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul ette väga harva.
Äärmuslik vahend
See juhtub enamasti vaid siis, kui rajatis on ehitusjärgus, mis võimaldab selle likvideerida ilma lisamõjuta keskkonnale. Tavaliselt on siis tegemist mõne lihtsa paadikuuri või katusealusega.
«Enamasti võimaldatakse ehitiste seadustamist tagantjärele,» lausus Avarsalu. «Valminud ja viimistletud eluhoone lammutamist ei ole seni ette tulnud.»
Juba valminud hoone lammutamine osutub tihti võimatuks, sest lammutamine on äärmuslik vahend, mida saab rakendada üksnes siis, kui ühelgi muul viisil ei ole võimalik õiguspärast olukorda taastada.
«Kõigil inimestel on seadustest tulenevalt kohustuste kõrval ka terve rida õigusi ja sellest tulenevalt otsitakse võimalusi seadustamise läbiviimiseks,» selgitas Avarsalu. «Lammutamisega kaasneb küll näiline keskkonnatasakaal, kuid see võib osutuda mitu korda kahjulikumaks.»
Sageli eelneb sellisele otsusele menetlusprotsess, mis kestab aastaid ja eeldab kohalikult omavalitsuselt ja kaitsealavalitsejalt kindlat ei-sõna väljaütlemist. «Paraku oma otsustes alati kindlad ei olda,» möönis Avarsalu.
Keskkonnainspektsiooni andmetel on 2008. aasta algusest kuni tänavuse augustini tuvastatud 40 juhtumit, kus kaitsealale on ehitatud midagi, mis ei ole kooskõlas kaitse-eeskirjaga. Püstitatud on igasuguseid rajatisi.
Näiteks mullu rekonstrueeris ärimees Peeter Kaares Valgamaal Tündre looduskaitsealal paiknenud ahju ja kahe nariga soojaku ligi 75 ruutmeetri suuruseks majaks. Ehituseks vajalikud load ja kooskõlastused tekkisid omanikule alles pärast inspektorite sekkumist.
Ajavahemikul 2008–2009 rajati Tartumaal asuvasse kaitstavasse Rannu parki kaitseala valitseja nõusolekuta uus puitehitis ja kivisillutisega plats. Alles seejärel andis kaitseala valitseja nõusoleku ehitiste ajutiseks asutamiseks.
Vabandusi on igasuguseid
Praeguseks on seadustamiseni jõudnud Prangli maastikukaitsealale Aksi saarele sihtkaitsevööndisse rajatud ehitis. Seal oli küsimus ehitise tegelikus suuruses, mis ei vastanud lubatule.
Ent mitte kõik sellised ehitised ei saa lõpuks ametlikuks. Näiteks üritati Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis asuvasse Tsitre külla rajada kooskõlastuste ja lubadeta ehitis. See ei jäänud õnneks keskkonnainspektsioonil märkamata ja sekkumise tõttu jäi hoone lõpuni ehitamata.
Avarsalu rääkis, et põhjuseid või ettekäändeid kaitsealale loata ehitamise väljavabandamiseks on mitmeid. Kõige lihtsam ja levinum neist on teadmatus.
Tema sõnul tuleb sageli ette, et ehitise rajamiseks ei ole hangitud ühtegi luba või kooskõlastust. On ka juhtumeid, kus kodanik on saanud ühe nõusoleku mitmest vajalikust ja arvab, et sellest piisab.
«Kõikide lubade ja kooskõlastuste hankimiseks kulub omajagu aega ja nii on mõnedki inimesed alustanud ehitustegevust paralleelselt vajalike dokumentide hankimisega, mistõttu hoone saab enne valmis, kuid dokumendid alles ringlevad kuskil,» seletas Avarsalu.
Uurimise all oleva Pihelgalaiu juhtumi kohta ütles Avarsalu neljapäeval nii: «Inspektorid on kohapeal käinud, kuid midagi rohkemat hetkel öelda ei saa. Esialgse informatsiooni põhjal paistab, et sellest tuleb üks järjekordne pikk menetlus.»
Karistused
• Looduskaitseseadus näeb kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest füüsilisele isikule kuni 18 000 kr trahvi või aresti ning juriidilisele isikule kuni 50 000 kr trahvi.
• Ükski trahv ei tee ehitist seaduslikuks. Peale karistuse väärteo eest viiakse läbi ka haldusmenetlus, mis võib äärmuslikul juhul lõppeda ehitise lammutamisega.
• Ettekirjutuse täitmata jätmine võib kaasa tuua sunniraha või asendustäitmise.
• Rikkumistest võib teada anda keskkonnainspektsiooni valvenumbril 1313.
Allikas: keskkonnainspektsioon