Vedajate seisukohad riigi bussiostus lahknevad

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuigi enamiku bussifirmade hinnangul on riigi otsus saastekvootide müügist saadava raha eest busse osta igati tervitatav ja suurendab ühistranspordi populaarsust, leidub ka idee vastaseid.


«Kindlasti on tervitatav igasugune riiklik plaan investeerida ühistransporti, sest seni pole otseseid riiklikke investeeringuid veeremi soetamiseks ju üldse tehtud,» leidis Taisto liinispetsialist Jan Landrat. «Suuremahuline bussipargi uuendamine tõstab ühistranspordi populaarsust ja aitab kaasa autostumise vähendamisele.»

Ka Mulgi Reiside juhataja Madis Lepp kiitis ideed. «Iga uus sõiduk on Eestisse ja igale vedajale teretulnud, loomulikult on see positiivne,» sõnas ta ning tõi näiteks, et ka Rootsis on põhimõte, et riik korraldab hanke vedaja leidmiseks, aga annab omalt poolt sõidukid.
«See tähendab, et parima pakkumise suudab teha firma, kes opereerib kõige paremini, mitte firma, kes suudab kõige odavamad bussid osta,» seletas Lepp. «Bussid peavad vastama kliimale ja olema kvaliteetsed.»

Saastekvootide müügi eelnõu kinnitas valitsus 29. juulil ning saadava 328 miljoni krooni eest ostetakse ökonoomseid busse. Need võetakse kasutusele maakonna- ja linnalähiliinidel. Eeldatavalt saab soetada umbes sada bussi ning need võetakse kasutusele tuleval aastal.

Sebe tegevdirektor Kuldar Väärsi kiitis samuti busside ostmise mõtet, kuna see ühtlustaks maakonnaliinide taset. Ta ütles siiski, et tellitavad bussid võivad olla liiga suured ja seega kulukad, kuna paljudes maakohtades piisaks vaid 25–35 istmega masinatest.

«Diskussioon busside suuruse üle pole ilmselt määrav, kui need tarbivad vähe kütust ja on keskkonnasõbralikud,» sõnas Landrat. «Oluline on, et bussid soetatakse vaatega tulevikku ja need laiendaks ühistranspordi kasutajate ringi.»

Landrati hinnangul võivad bussiostu kitsaskohad avalduda tulevikus. Kuna bussid ostetakse ühel ajal, saab ka nende kasutusaeg ühekorraga läbi. See eeldab uut suuremahulist investeeringut.
«Kindlasti annab see võimaluse ka uutele ettevõtjatele sisenemiseks maakondade reisijateveo turule, kuna langeb ära vajadus suure osa omakapitali järele, mis muidu oleks vaja busside soetamiseks osalemaks maakonnaliinide hangetel,» lisas Landrat.

Seevastu Go Busi tegevdirektor Rene Alpius avaldas hämmastust, miks üldse riik tahaks olla busside omanik.

«Mis saab bussidest edasi? Vedaja peab kandma kasutamisega seotud kulud, aga kui lepinguperiood saab läbi ja hanke võidab keegi teine, siis mis saab sel juhul, kui esimene kasutaja pole busse remontinud?» arutles Alpius. «Ma arvan, et riik ei ole hea peremees, ja see, kes veab, peaks olema omanik, kes siis ka oma varast hoolib.»

Väärsi rõhutas samuti, et busside hooldamine on teema, mille riik peab läbi mõtlema. Ühe variandina pakkus ta, et busside tarnijal oleks hooldus-remondi kompetents ja tarnija neid siis ka remondiks.
 

Tagasi üles