Eesti võrkpalliklubide mänge vaadates taban end tihti mõttelt – kuidas suudavad seni pingipoisi rollis olnud mängijad enamasti esimese saadud võimaluse edukalt ära kasutada? Käsi ei värise, tullakse ja lüüakse.
Tellijale
Mariel Gregor: pakutud võimaluste kasutamine
1. november 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel hooajal nägi seda näiteks Tallinna Selveri toona 18-aastase Oliver Orava puhul, kes korduvalt väljakule saadeti, kui «tulekahju» käes oli, ja ta vedaski oma meeskonna lootusetust seisust võidule, korduvalt. Sel hooajal on palju räägitud Tartu Bigbanki vaid 17-aastasest Robert Viiberist, kes on ootamatult tõusnud meeskonna esisidemängijaks. Ja need on Eesti tippklubid, mitte viimase otsa meeskonnad.