Elektriraudtee: ülimugavad vagunid pole ökonoomsed

Uue elektrirongi sisevaate kujundus

FOTO: Elektriraudtee AS

Uute rongide vagunitesse pole otstarbekas kavandada ülisuuri mugavusi, eelkõige tuleb raudteeliikluses rõhuda ökonoomsusele, leiab 38 uue rongi ostmiseks lepingu sõlminud Elektriraudtee.

TTÜ logistikatudeng Hannes Luts väljendas tänases Postimehes pettumust Eesti tulevaste reisirongide sisekujunduses, sest need ei ole reisijatele piisavalt mugavad.

Elektriraudtee avalike suhete juht Norbert Kaareste sõnul on ostetavate reisirongide väljapakutud sisekujunduse põhjus lihtne – hankes oli tingimus võimalikult suur istekohtade arv. «Tahtsime võrrelda, kui palju istekohti erinevate tootjate rongide vagunites on. Istekohtade paigutamisel pidi arvestama Euroopa Liidu nõuded istumispinnale ja ruumile,» selgitas ta.

Avalike suhete juhi sõnul tuleb silmas pidada, et mida rohkem reisijaid ühe vaguniga saab teenindada, seda säästlikum see on loodusele, tulusam ettevõttele ning parem riigile, kes rongiliiklust doteerib. «Nüüd on diskussiooni küsimus, kus jääme seisma skaalal mugavus versus ökonoomsus.»

Kaareste märkis, et sisekujundusest modelleeritud pildil on kujutatud maksimaalne istekohtade arv, kuid rongi ehitamise käigus võib see muutuda. «See ei tähenda, et tingimata just selline sisekujundus tuleb. Ei maksa arvata, et see on lõplik sisekujundus.» Tema sõnul kulub rongide ehitamisele kaks aastat, mille käigus töötatakse sisekujunduse momendid samm-sammult läbi.

Kohvikut ei tule

Lutsu väljapakutud kohvikunurka pole Kaareste sõnul rongi mõistlik panna, sest see röövib ära istekohtade ruumi. «Kohvikunurgaga teeme kuskil kümmekond inimest õnnelikuks, aga reisijakohti vähendaksime rohkem. See siiski ei tähenda, et rongid jäävad ilma toidu ja veeta. On olemas kohad kohvi- või toiduaparaatidele,» leidis ta parema variandi.

«Miks meil pole nii uhkeid vaguneid nagu Prantsusmaal? Need rongid sõidavad sadu kilomeetreid ja teenindavad ainult üht liini. Kui meie ostame rongi, mis teenindab ainult 200-300 kilomeetrit, näiteks Tallinn-Valga liini, siis me ei saa lubada, et rong jääb sõitma ainult ühele liinile. Me ju tahame, et saaksime võimalikult palju funktsionaalsust, näiteks me kasutaks seda rongi ka Tallinn-Rapla teenindamiseks,» põhjendas Kaareste, miks pole mõistlik ehitada rong ainult ülimugavaks kaugliiniks.

Samuti ei pidanud ta mõistlikuks teha reisijatele suurema lauad, sest ei saa eeldada, et enamik reisijaid soovib sõidu ajal sülearvutit kasutada. «Enamus vajab hoopis piisavat ruumi, et jalg üle põlve panna või suuremat pagasit mahutada.»

Mõlemas suunas paigutatud istmed on tema sõnul samuti raudteesõidukite eripära, sest rong ei pööra lõpp-peatuses ümber, vaid sõidab teisipidi tagasi.

Istmed on tema kinnitusel juba standardite järgi piisavalt pehmed ja mugavad, nii et ei anna võrreldagi praegu sõitvate rongide kõvade pinkidega.

«Rongid jäävad kõige soodsamaks ja ökonoomsemaks transpordiliiniks ja selge see, et soodsust saabki eelkõige sellise variandiga, mis meil praegu seal paberil on,» kinnitas Kaareste.

Tagasi üles