/nginx/o/2013/09/05/2276545t1h6a6b.jpg)
Kas kõrghariduse ja teaduse ümber puhkenud avaliku paanika teemad käsitlevad ainult Eesti muresid, või on probleemide juur hoopis üleilmsetes muutustes, millega on vaja kohaneda, et ellu jääda, arutleb Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.
Tellijale
Volli Kalm: vajame plaani, mitte paanikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ülikoolide ja teaduse tervisega seoses on sel aastal kostnud mitmesuguseid paanikamaigulisi ütlemisi. Küll tehtavat neist riigiülikoole: kaht suurimat juba juhivadki ülikooliväliste inimeste enamusega väikesearvulised nõukogud. Suuremale ühistööle ja paindlikumale juhtimisstruktuurile suunatud reformidest kardetakse lõppu oma mugavale äraolemisele ning hõigatakse avalikkust barrikaadidele. Suvine üliõpilaste vastuvõtt oli kordus aasta varasemast ehmatusest, sest järjekordselt tuldi vähemal arvul. Siis võitlesid ülikoolid selle eest, et riik peaks kinni enda kinnitatud teadus-, arendus- ja innovatsiooni strateegia rahastamise plaanist. Hiljuti sai teadlaskond teaduste akadeemia uuelt presidendilt teada, et tuhandeid neist ootab ees koondamine.