Juhtkiri: selge mõistus, julged otsused ja... päevapoliitika

Jätkuv otsustamatus ja ilmsete tõsiasjade eiramine, ehkki lähtealus edasiliikumiseks on olemas. Selle kibedavõitu tuttavliku tõdemusega võiks kokku võtta riigikontrolör Alar Karise värske aastaaruande. Dokument pakub tänavu vähe uut, rõhudes kesksete järelduste osas juba varasemates riigikontrolli aastaaruannetes esitatud seiskohtadele.

Aruanne näitab, et riigi raamatupidamine on üldiselt korras ning riigi rahanduses oleme nii iseendale seatud eesmärkide osas kui ka Euroopa Liidu kontekstis viisakas seisus. «Kolme peamise näitaja järgi, millega Euroopas riigi rahanduse olukorda hinnatakse (tulude ja kulude vahekord, riigivõlg ja reservid), eristub Eesti selgelt võlakriisis vaevlevast Euroopast,» seisab aruandes. See mõistagi rõõmustab, kuid sellest ei piisa, et saada Euroopa mõistes jõukaks ühiskonnaks, nendib riigikontrolör.

Siinkohal ei saa üle ega ümber, et olulised, ka riigikontrolli aastaaruandes loetletud reformid – nagu paljuräägitud riigi-, omavalitsus-, haridusreform, sotsiaalsüsteemi kestlikkus, põlevkivienergeetika küsimused jne – nõuavad otsuste langetamiseks poliitilist tahet. Eesti on parlamentaarne riik. See tähendab, et kui riigikontrolör räägib seisakuajast, viskab ta kivi tahes-tahtmata esindusdemokraatia kapsaaeda. Riigikogu näo määrab aga valija tahe.