Eesti ja Rootsi kirjutasid täna Stockholmis alla kaitsealaste ühishangete leppe, mis võimaldab edaspidi riikide kaitsevägedel ühiselt relvastust ja varustust osta.
Eesti ja Rootsi kaitseväed hakkavad koos varustust hankima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt ja Rootsi kaitsehangete ameti peadirektor Gunnar Holmgren allkirjastasid täna Stockholmis kaitsealaste ühishangete raamlepingu.
Raamlepinguga pandi paika koostööformaat ja protseduurid ning koostöögruppide loomine.
Töögrupid hakkavad mõlema riigi hankeplaanidest leida kokkupuutepunkte, et saaks tulevikus relvastust, varustust ja laskemoona ühiselt hankida. Iga konkreetse ühishanke korral sõlmitakse eraldi ühisprojektide kokkulepped.
Kaitseinvesteeringute asekantsleri Martin Hurda sõnul näeb sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 Eesti kaitseväele ette mitmete uute, suurte ja ressursimahukate hangete algatamise.
«Seetõttu kuulab Kaitseministeerium maad ka meie partnerriikide seas, et leida võimalusi ühiste relvastus- ja varustushangete läbiviimiseks,» ütles Hurt.
«Heaks näiteks sellisest koostööst on eelmise aasta juunis Soome ja Eesti ühisprojektina alustatud keskmaaradarite hankimine, mis hoidis Eesti maksumaksjatele kokku sadu miljoneid kroone,» lisas asekantsler Hurt.
Ühishangete raamleping aitab nii Eestile kui Rootsile raha kokku hoida. Koos varustust ja relvastust hankides saadakse tehnika madalama tükihinnaga ning väiksemate remondi- ja hoolduskuludega. Ühishanked tõstavad Eesti ja Rootsi kaitsevägede koostööd, rohkem hakatakse kasutama sama tüüpi varustust.
Rootsil ja Eestil on tihedad kaitsealased sidemed juba alates 1990. aastate esimesest poolest. Rootsi on annetanud kaitseväele varustust ning aidanud väljaõppega. Peamisteks koostöövaldkondadeks on Balti Kaitsekolledži arendamine, mereseire-alane infovahetus, kaitsealane abi Lääne-Balkanil, Ukrainas ja Gruusias.
Samuti plaanib Eesti 2011. aasta esimesel poolaastal osaleda Rootsi juhitud Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus kuni 55 kaitseväelasega.