Uus riigikaitseseadus tagab juhtimise ka mõne riigijuhi hukkumisel

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväelane suurõppusel Kevadtorm.
Kaitseväelane suurõppusel Kevadtorm. Foto: Kaitsevägi

Kaitseministeerium esitas valitsusele arutamiseks uue riigikaitseseaduse eelnõu, mis tagab otsuste langetamise sõjaolukorras ka mõne riigijuhi hukkumise korral.

Eelnõu välja töötanud kaitseministeerium tõdes eelnõu seletuskirjas, et tänapäevastes konfliktides rünnatakse esmalt juhtimis- ja sidesüsteeme ning rünnak Eesti riigi vastu võib aset leida rünnakuna Eesti riigi juhtide vastu.

Seetõttu peab arvestama võimalusega, et jätkuks riigi juhtimine olukordades, kus osa riigi juhte on hukkunud või nendega ei saada kontakti. Selleks näeb eelnõu ette presidendi ja peaministri asendamise korra paindlikumaks muutmise.

Seaduse rakendussättena muudetakse vabariigi presidendi töökorra seadust nii, et kui president ei ole võimeline teatama oma võimetusest täita riigipea ülesandeid või kui tema asukoht on üle 48 tunni teadmata, teavitab õiguskantsler riigikogu esimeest presidendi võimetusest oma ülesandeid täita ja riigipea ülesanded lähevad üle riigikogu esimehele.

Praegu täidab presidendi äraolekul riigipea ülesandeid riigikogu esimees. Riigikaitseseaduse rakendussättena on kavas muuta riigikogu kodu- ja töökorra seadust nii, et riigikogu esimehe äraolekul täidab presidendi ülesandeid üks kahest riigikogu aseesimehest.

Koos riigikaitseseadusega on kavas muuta ka vabariigi valitsuse seadust, mille järgi võib valitsus või minister anda ametivande riigikogu esimehele, juhul kui riigikogu istungeid ei toimu.

Praeguse korra järgi määrab ametisse astunud peaminister oma esimese ja teise asendaja ning juhul kui korraga on ära nii peaminister, kui ka mõlemad asendajad, täidab valitsusjuhi ülesandeid vanim kohalolev minister. Seadusemuudatusega on kavas sätestada, et peaminister kehtestab enda asendamise järjekorra kõigile ministritele. Praegu kehtiva seaduse järgi ei tohi peaministrit asendav minister teha ettepanekuid ministrite ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks. Seadusemuudatusega saab peaministrit asendav minister sellise õiguse, kui see on vajalik valitsuse istungi otsustusvõimelisuse tagamiseks või riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral. Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on valitsus otsustusvõimeline, kui peale peaministri võtab istungist osa kaks ministrit.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on uue riigikaitseseaduse rakendumisel olulisim muudatus see, et riigikaitse juhtimine saab olema väga selge ja võimalikult ühetaoline nii rahu- kui ka sõjaajal.

«Praeguses julgeolekuolukorras ei ole väga selget piiri sõja ja rahu vahel. Riigi valmiduse tõstmine peab olema võimalik ka ilma, et vaenlane oleks veel maale astunud. Seadus pühendab palju tähelepanu sellele, kuidas toimub rahuajal läbi kaitseväeteenistuse toodetava reservi mobiliseerimine. Kaks kõige olulisemat asja on see, kuidas toimub riigikaitse juhtimine ja kuidas toimub üleminek kaitseväe rahuaegselt toimimiselt reservi mobiliseerimisele ja sõjaaegsele kaitseväe toimimisele,» ütles Mikser Postimehele.

Kaitseministri sõnul on seaduses oluline võimalus korraldada ilma pika etteteatamiseta reservõppekogunemisi ehk viia läbi osalist mobilisatsiooni. See oleks valmisolekuastme tõstmine ilma sõjaolukorda välja kuulutamata.

«Täitevvõimule antakse paindlikkus hinnata, kui suures mahus mobilisatsiooni on vaja läbi viia,» rääkis Mikser. Ta lisas, et valmisolekuastme tõstmine ilma sõjaseisukorda välja kuulutamata on üks võimalus reageerida olukorras, kus vastane kasutab hübriidsõja meetodeid.

Uues riigikaitseseaduse eelnõus on kolm riigi kaitseseisundit – üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord.

Eelnõu annab valitsusele suurema paindlikkuse kaitseväe kasutamisel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, kuid ei muuda senist riigikogu mandaadi põhimõtet. Viimaste aastate praktika näiteks Kesk-Aafrika Vabariigi või Liibüa puhul on näidanud, et rahvusvahelised kriisid võivad eskaleeruda väga kiiresti ning Eesti panustamine vajab kiiret otsustamist. Eelnõu laiendab riigikogu pädevust teha aasta alguses kaitseväe kasutamise kohta üldisemaid otsuseid, mis ei ole seotud ühe konkreetse operatsiooniga. Riigikogu seab tegevväelaste piirarvu, keda saab valitsus kasutada rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Uus riigikaitseseadus sätestab väljaspool kaitseministeeriumi haldusala avalikus sektoris ja erasektoris riigikaitselised ametikohad, millel töötamine muutub sõjaseisukorras nendele inimestele kohustuslikuks. Riigikaitselisel töökohal olev isik on vabastatud töötamise ajal kaitseväeteenistusse asumise kohustusest, sest täidab samaväärset kohustust riigi toimimise eesmärgil oma töökohal. Selline töökoht võib olla näiteks sideettevõttes.

Samuti sätestab eelnõu sundtöökohustuse kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajaks. See tähendab näiteks vajadust puhastada kiiresti tänav mingitest rusudest. Sellisel juhul on kaitseväe esindajal õigus rakendada kiiresti kättesaadavaid inimesi rusude koristamisele. Sundtöökohustuse kestus võib olla kuni 48 tundi.

Seadus näeb ette riigikaitselisele töökohustusele ilmumata jätmise ja sundtöökohustuse täitmata jätmise eest 300 trahviühiku ehk 1200 euro suuruse trahvi.

Kaitseminister avaldas lootust, et valitsus kiidab eelnõu homme heaks ja saadab selle riigikogule arutamiseks. «Seadust on ette valmistatud juba kolm aastat ja sellega alustas eelmine valitsus. Mina loodan, et parlamendi praegune kooseis suudab selle vastu võtta.,» ütles Mikser.

Riigikaitseseadus asendab ja liidab üheks praegu eraldi kehtivad rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse. Seaduse rakendamiseks tuleb muuta kokku 37 kehtivat seadust.

Seaduse jõustumise aeg on eelnõu järgi 1. jaanuar 2016.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles