Puudega inimesed: kahest eelnõust on reformiks vähe

Рийгикогу.

FOTO: SCANPIX

Puuetega inimeste esindajad osutasid täna riigikogus töövõimereformi üle toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, et hoolimata kolm aastat kestnud ettevalmistustest on praegu parlamendi menetluses olev reform poolik. 

Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm osutas, et õigekeelsussõnaraamat ütleb, et reform on midagi suurt – see on ümberkorraldus, uuendus ja riigivõimu poolt tehtav muudatus, kus esialgse soovi kohaselt asetatakse vananenud ja arengut pidurdavad seadused, institutsioonid ja praktika uuega.

Töövõimereformi tehes on aga tema sõnul siiani keskendutud liialt ühele eelnõule: «Tegelikult pole me rääkinud teistest reformi tahkudest, nagu ennetavad tegevused, hariduse kättesaadavus puuetega inimestele, tööandjate motivaatorid, tervishoiuteenused, hooldaja koormus ning ühiskonna suhtumine,» sõnas Haukanõmm.

«Kui meile öeldakse, et kas te ei taha reformi, kas te ei taha seda ligi 300 miljonit eurot järgneva seitsme aasta jooksul siia süsteemi, siis loomulikult me tahame, selles ei ole ju küsimus,» ütles Haukanõmm. «Aga me tahame, et seda tehakse õigesti, et rohkem oleks võimalus seda raha kasutada konkreetselt teenuste osutamiseks,» osutas ta, et enamus rahast ei tohi minna süsteemi loomiseks.

Samuti oli ta murelik, et ei ole näinud reformist väljumise strateegiat ehk seda, mis saab aastal 2020, kui euroliidu rahaeraldus lõpeb. «Kas need teenused, mis sotsiaalfondi abiga käivitatud, jätkuvad ka pärast EL rahastuse lõppemist? Kas riik võtab need üle? Me ei tea seda.»

Haukanõmm soovitas: «Ma võtaks aja maha. See ei tähenda, et reform tuleb seisma panna. Reformi tuleb edasi teha. Et laual oleks nendele kahele eelnõule lisaks kohalike omavalitsuste kvaliteeti ja kättesaadavust reguleerivad seadusandlikud aktid, tööandjate motivatsioonipakett, et siin oleks näiteks ka tööõnnetus- ja kutsehaigust reguleerivad õigusaktid ehk et meil oleks tegelikult rääkida rohkematest eelnõudest kui praegusel hetkel. Sest reform ei ole kaks eelnõu,» rõhutas puuetega inimeste esindaja.

Haukanõmm nentis ka, et töövõimereformi tehes tuleb teha ka regionaalpoliitikat. «Kui siiamaani on ikkagi lähtutud sellest, et töökohtade loomist tegelikult riik väga aktiivselt ei toeta, siis ilmselt antud reformiga peame seda ümber vaatama ja riik peab toetama ka tööandjaid, et need töökohad tuleksid inimestele lähemale. Sest kui buss käib üks kord päevas, hommikul kell 7 läheb ja õhtul kell 9 jõuab, siis on ju mõistlik kaaluda, kuidas see inimene tööle jõuab, kes tegelikult saaks tööd teha. Kas tuleb töökoht tema juurde või läheb inimene töökoha juurde ,» selgitas ta.

Ka puudega inimeste pöördumise algatanud Tiia Sihver osutas, et reform on poolik: « Kas te ikka teate, et kümnendi suurima sotsiaalpoliitilise reformi jaoks – see on sotsiaalministeeriumi väljend – ei ole koostatud kontseptsiooni ega väljatöötamiskava? Praegu riigikogus teist lugemist ootava töövõimereformi käivitava seaduse eelnõu seletuskirjas seisab põhjendus: neid alusdokumente pole olnud aega välja töötada, kuna eelnõu menetlus on kiireloomuline. See kiireloomulisus saab varsti kolmeaastaseks.»

«Kui te ei juhiks riiki, vaid juhiksite autotööstust, siis kas te käivitaksite uue tootmisliini, kui te teaksite juba ette, et see on vigane, korralikult projekteerimata ning tehasest väljuvaid uusi autosid tuleb hakata kohe remontima? Aga just seda kinnitavad meile lugupeetud juhtivad poliitikud, öeldes, et kuidas me ei saa aru, seadused tuleb lõpuks ometi vastu võtta ja küll siis on aega neid muuta, parandada ja täiendada. Kas te läheksite autopoodi, mis müüb selliseid sõidukeid, ja ostaksite endale sealt ühe? Käivitades töövõimereformi selle praegusel kujul, panustate te muidugi heldekäeliselt riigi bürokraatiamasina toitmisse, iseendale töö ja tegemiste lõputusse taastootmisse, oma kolleegide ja riigiametnike töö- ja palgavoogude igikestvusse,» arvas ta.

«Eksperimendid inimestega kuuluvad eetika, mitte pelgalt rahanduse valdkonda,»  jätkas Sihver. « Kas te tõesti usute, et teil, 101 inimesel, kelle tööandjaks on valijad, on moraalne õigus seadustada kahe, teist enamikule ilmselt tänaseni detailides arusaamatu sisuga eelnõuga laialdane ja ohtlik sotsiaalne eksperiment enam kui 100 000 inimesega, keda karm elu on juba niigi valusalt löönud?»

Sihver soovitas saadikutel lähtuda eelnõu üle hääletamisel oma südametunnistusest: «Töövõimereformi õnnestumine või selle läbikukkumine on teie südametunnistusel sõltumata parteilisest käsust.»

Tagasi üles