Kasvatusteadlane: argumendid koolivaheaja muutmiseks pole tõsised

Lapsed peavad suvel saama võimalikult palju oma «päikesepatareisid» laadida.

FOTO: Toomas Huik

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor Rain Mikser märkis, et pole kuulnud ühtki argumenti, mis räägiks Eesti koolilaste vaheaegade pikendamise või lühendamise kasuks nii tõsiselt, et süsteemi muutma peaks hakkama.

Mikser märkis, et muudatused hariduses on väga kallid ja avalduvad enamasti väga pika aja järel.

Soome koolilaste uus õppeaasta algab juba järgmisel nädalal. «Meil tuleks küll arvesse võtta, et Soomes on asi teistmoodi, aga kindlasti mitte tormata seda süsteemi järgima enne tõsiseid uuringuid,» sõnas Mikser.

Kooliaasta alguse varasemaks tõmbamist tuleks Mikseri sõnul analüüsida kompleksselt koos teiste hooajaliste probleemidega nagu koolistress, kooliväsimus, õppekavade ülekoormatus. «Raske uskuda, et näiteks 15. augustil kooliminek vähendaks õpilaste ja õpetajate koolistressi, pigem vastupidi,» sõnas ta.

Suvevaheaja lühendamise pooldajatelt on ta kuulnud argumenti, et nii pika vaheaja jooksul jõuavad õpilased palju ära unustada. Selle vastu räägib aga tuntud Saksa psühholoogi Herman Ebbinghausi teooria «unustamise kõverast». See väidab, et valdav osa õpitud materjalist, mida ei korrata, unustatakse kohe esimeste päevade või paari nädala jooksul.

«Rusikareegel on, et paari nädala pärast on õpilastel meeles umbes 10 protsenti õpitust. Jäme järeldus on sellest, et kui me ei tahaks, et õpilased midagi ära unustavad, ei tohiks neid nagu suvevaheajale üldse lastagi,» sõnas Mikser. «Kui uurida, kui suur vahe on selles, mida mäletavad lapsed 15. augustil või 1. septembril, siis minu hüpotees on, et suurt vahet selles pole.»

Teine argument varasema koolipinki istumise poolt räägib sellest, et võib-olla õnnestuks nende paari nädala abil lisada õppekavasse midagi kasulikku, mis sealt praegu välja jääb. «Selle asemel oleks vaja kriitilise pilguga üle vaadata praeguste ainekavade sisu, äkki annab veel midagi välja jätta. Loodetavasti uue õppekava tingimustes seda tehaksegi,» sõnas Mikser.

Samuti ei pidanud ta õigeks teiste vaheaegade pikendamist suvevaheaja arvelt, sest meie kliimas on laste «päikesepatareide» laadimiseks suvi niigi lühike, et sellest veel kärpeid teha.

«Minu jäme üldistus oleks, et ma ei näe nii tõsist argumenti, et kooliaja korralduses midagi muuta. Ma ei räägi ka selle poolt, et vaheaegu pikendada – traditsioon maksab ka midagi,» resümeeris Mikser.

Tagasi üles