Eestlase tolerantsus vähemuste suhtes lõpeb siis, kui viimased pälvivad rohkelt avalikku tähelepanu, leiab tänavune aasta eurooplane ning Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.
Aasta eurooplane: palju vähemusjuttu ajab eestlase närvi
/nginx/o/2016/05/24/5429389t1hdf2f.jpg)
11. august 2010, 21:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ehkki eestlased ise peavad end küsitluste põhjal üsna sallivaks, paistab tunnetuslikult, et piir tuleb ette seal, kus hakatakse mõnest vähemusgrupist avalikus ruumis palju rääkima,» märkis ta.
Siiski ei saa Hellami väitel rakendada demagoogia ja põhjendamata hirmude vastu ühtegi riiklikku sunniprogrammi.
«Tuleb lihtsalt neil teemadel avalikult ja argumenteeritult arutleda ning inimesi teavitada,» leidis ta.
«Ainult siis saab ühiskonnas areneda mõistmine, et vähemustele õiguste andmine ei võta enamuselt ühtki õigust vähemaks ja seksuaalne sättumus ei muuda ühtegi inimest ühiskonnale ebasoovitavaks,» lisas Hellam.
Tänases Postimehes kritiseeris kunstiakadeemia professor Katrin Kivimaa justiitsministeeriumi otsust jätta samasooliste partnerlus seadustamata.
Kivimaa küsis, kas ei oleks aus tõele otsa vaadata ning tunnistada, et Eesti ühiskond pole nii salliv ega mõistev, kui seda välismaailmale reklaamitakse.