Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2013/09/12/2357926t1h07d8.jpg)
Riigikogu otsustas täna toetada õiguskantsleri ettepanekut ning asuda muutma ravikindlustuse seadust, et ravikindlustuse saaksid ka need väikeseid tellimustöid tegevad inimesed, kelle eest maksavad erinevad tellijad kokkuvõttes küll vajalikul määral sotsiaalmaksu, kuid kuna seda ei summeerita, jäävad nad praegu kindlustuskaitsest ilma.
Õiguskantsler Indrek Teder ütles riigikogus ettepanekut põhjendades, et praegu saab võlaõigusliku lepingu alusel tulu teeniv inimene ravikindlustuskaitse, kui tellija maksab tema eest iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt miinimumsummas, mis tänavu on ligi 106 eurot. Seejuures seab seadus tingimuseks, et vajaliku summa maksaks inimese eest üks tellija.
See tähendab Tederi sõnul, et kui inimene töötab näiteks töövõtulepingute alusel mitmele kliendile, kes kokku maksavad tema eest vajaliku summa sotsiaalmaksu, jääb ta ravikindlustusest ilma. «Hoolimata sellest, et inimese eest on nõutud ulatuses maks ära makstud, kindlustuskaitset ta ei saa. Seda pelgalt põhjusel, et ravikindlustuse seadus ei võimalda isiku eest tasutud sotsiaalmaksu summasid kokku liita,» selgitas ta.
Tederi sõnul puudutab probleem eelkõige inimesi, kes ei tööta töölepingu alusel ega tegele ettevõtlusega. «Need inimesed ei ole FIEd. Nad elatuvad sellest, et teevad iga kuu väikesi tellimustöid mitmele eri tellijale. Üheltki tellijalt saadav teenustasu ei ole seejuures nii suur, et selle pealt makstav sotsiaalmaks võrduks 106 euroga,» ütles ta ning lisas maksu- ja tolliameti andmetele viidates, et selliseid inimesi on Eestis praegu 363.
Tederi sõnul toob olukord, kus inimese eest eri tellijate makstud sotsiaalmaksu ei liideta, kaasa inimeste erineva kohtlemise, mis pole põhiseadusega kooskõlas. «Tõsi, kui seadus võimaldaks isiku eest makstud sotsiaalmaksu summasid kokku liita, tähendaks see riigile ressursikulu. See kulu pole aga ebamõistlikult suur,» kinnitas Teder, kelle sõnul on vaja kokku leppida, millisel kujul edastab maksu- ja tolliamet haigekassale andmeid.
«Selle eelduseks on aga, et seadus lubab sotsiaalmaksu summasid kokku liita. Neil põhjustel teen teile ettepaneku viia ravikindlustuse seadus põhiseadusega kooskõlla,» ütles õiguskantsler täna riigikogus.
Sotsiaalkomisjoni kuuluv reformierakondlane Aare Heinvee täpsustas, et maksu- ja tolliameti andmetel on endale pidevalt väikesemahuliste võlaõiguslike lepingute alusel elatist teenivaid inimesi üle 60, kellele episoodiliselt lisandub veel umbes 360 inimest, kellele on see ainus sissetulek.
Tema kinnitusel on sotsiaalministeerium õiguskantsleri seisukohtadega juba arvestanud ning asunud koostama vajalikku eelnõu. «Arutelus nenditi veel, et kuigi ettepanek puudutab võlaõigusliku lepingu alusel tulu teenivate isikute ravikindlustuse saamist, tuleks edaspidi lahendada ka võlaõiguslike lepingutega ja töölepinguga töötavate isikute probleem tervikuna, et summeeruks kogu teenitav tulu ravikindlustuse arvestamisel. Jäi kõlama seisukoht, et just väikeettevõtluse soodustamiseks innovatiivses e-riigis ei tohiks inimeste ebavõrdse kohtlemise põhjenduseks olla süsteemi tehniline suutmatus,» lisas Heinvee.
Õiguskantsleri ettepanekut toetasid nii parlamendi sotsiaal- ja põhiseaduskomisjon kui täna 73 häälega ka täiskogu. Seega sai sotsiaalkomisjon ülesande algatada ravikindlustuse seadust muutev eelnõu, mis lõpetaks põhiseadusvastase olukorra.