Tartu ülikooli botaanikaaia varjulised nõlvad, kus seni laius vaid metsik loodus, mattuvad päev-päevalt üha erksamasse rohelusse. Aednik Sten Manderi käe all on nõlvadel kasvama pandud umbes kuuendik kodumaistest samblaliikidest.
Tellijale
Tartu botaanikaaed mattub samblavaipa
12. november 2014, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samblaaia rajamise idee pärineb Jaapanist, kus on vanim selletaoline aed tegutsenud juba 900 aastat.