Töövõimereformi eelnõude teine lugemine kestis üle kuue tunni

Riigikogu Foto: Sander Ilvest

Riigikogus toimus täna kahe töövõimereformi eelnõu teine lugemine, mida parlamendiliikmed arutasid kuus tundi ning opositsioon üritas tulutult katkestada.

Kell 14.45 algas sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Opositsiooniparteid Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit esitasid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt oli 30 ja vastu 49 riigikogu liiget.

Kell 17.30 algas töövõimetoetuse seaduse eelnõu teine lugemine. Keskerakond  ja IRL esitasid riigikogule ettepaneku ka selle eelnõu teine lugemine katkestada, mis aga koalitsiooni toetust ei leidnud. Katkestamise poolt hääletas 29, vastu oli 47 parlamendiliiget.

Mõlemad eelnõud leidsid palju kriitikat opositsioonilt, kelle sõnul üritab koalitsioon seda läbi suruda ja ei arvesta nende inimeste huvidega, keda see puudutab. «Piltlikult öeldes tahab riik ühelt poolt luua koos tööandjatega töökohti ja teiselt poolt tahavad puuetega inimesed vastavalt oma võimetele minna tööle. Aga üks asub ühel pool jõge ja teine teisel pool jõge, kuid see sild, millest on sunnitud seesama erivajadusega inimene üle minema, et minna tööle, see sild puudub. Sisuliselt me survestame sedasama puudega inimest nii-öelda ületama jõge ilma abivahenditeta. See on see piltlik kujund, võib-olla natuke üldine, aga see on see konfliktikoht, mille pärast puudega inimesed on täna hirmul. Nad ei ole saanud oma ettepanekutele vastuseid,» ütles sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna (IRL).

Reformierakonda kuuluv sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson leidis aga, et töövõimereformiga soovib riik aidata neid inimesi, kes tahavad tööd teha. Jaansoni sõnul on kahe lugemise vahel koostöös sihtgruppidega ära tehtud väga suur töö. «Algset varianti on koostöös sihtgruppidega kõvasti muudetud. Praktiliselt kõigi sihtgruppide seisukoht on, et reformiga tuleb edasi minna, küsimus on lihtsalt selles, mismoodi. Halvenenud töövõimega inimestele annab reform võimaluse saada paremini tööle. Ka valitsus kohustub hea tahte korras võtma järgmise kuueaastase perioodi jooksul avalikku sektorisse tööle vähemalt tuhat osalise töövõimega inimest,» lausus Jaanson.

Keskerakonna liige Kadri Simsoni sõnul pole ta näinud sihtgruppide pöördumist, kus kirjalikult öeldakse, et neid on kuulda võetud ja nende hirmud on vaigistatud. «Vastupidi, täna maja ees küsides nende arvamust, et kui täna ei tule katkestamist, kui järgmine nädal on lõpphääletus, kuidas ma peaksin hääletama, nad ütlesid kõik, et selle reformi vastu tuleb hääletada. Miks siis? Ilmselt eelkõige seetõttu, et seda reformi on alustatud valest otsast. Kui läbi tahetakse viia eelkõige 100 000 puudega inimese töötukassa alla viimine, aga puudu on kindlad sotsiaalsed tagatised, siis turvatunnet ei tulegi.»

Töövõimereformi mõlemad seaduseelnõud läbisid riigikogus teise lugemise.