Urve Eslas: propaganda asemel

Urve Eslas Foto: Toomas Huik

Venemaa plaanib hakata infoagentuuri Sputnik (või oli see Putnik?) kaudu edastama tele- ja raadiosaateid 34 riiki, teiste seas ka Eestisse ja eesti keeles. Eesmärkidest ei tee Moskva saladust: Dmitri Kisseljovi, ühe Kremli propagandameistri sõnul tahetakse parandada Ukraina kriisis kannatada saanud Venemaa imagot.

Propaganda? Muidugi. Kas me peaks end ohustatuna tundma? Ilmselt mitte. Seda mitte seepärast, nagu poleks infosõjas võimalik surma saada – mängida inimeste peas toimuvaga on vahel ohtlikumgi kui mängida nende peadega –, vaid seepärast, et meil on propaganda vastu kaitsesüstimine tehtud. Tõsi, mida kaugemale okupatsiooniajast, seda vähesematel. Kuid vaktsineerimine on lihtne ja tõhus. Erinevalt levinud arusaamast ei ole see vastupropaganda, vaid huumor ja kriitika propaganda suhtes.

See on koht, kus tuleks rääkida Eesti sisepoliitikast ning selle suhetest mõtlejate ja ajakirjandusega. Arusaam, nagu oleks kriitika riigile kahjulik, on üsna veider. Vastupidi, kui miski ühe riigi kodanikke propaganda (ja ka välispropaganda) suhtes vastupidavamaks muudab, on see heatahtlik suhtumine kriitikasse. See aga ei ole sugugi üleliia levinud. Tänases lehes kirjutab Martin Ehala, kuidas sildistamise ja tõrjumisega kriitiline hääl vakka sunnitakse. Veider küll, aga kriitikuid marginaliseerides teevad meie endi poliitikud Kisseljovi tööd.