Minister Kruuse vassis rahanumbritega
Lisatud ministri vabandus

Urmas Kruuse ütles, et kõneles kümnetest miljonitest kaotsi minevatest eurodest, kuna ei mäletanud täpset summat, aga teadis, et see oli üle kümne miljoni.

FOTO: Erik Prozes

Töövõimereformi vedav minister Urmas Kruuse vassis kolmapäevases ETV saates «Foorum», kui väitis, et Eesti võib töövõimereformiga venitamisel kaotada mitukümmend miljonit eurot euroraha.

Töö-ja terviseminister Urmas Kruuse ütles «Foorumis»: «Aastal 2018 Euroopa Liit vaatab, kas vahearuanne on täidetud. See tegelikult tähendab seda, et 2018. aastaks peaksime olema täitnud juba vaheeesmärgi. Kui me neid ei täida, siis ülejäänud raha me endale ei saa. Ehk osa raha, ja need pole mitte ainult paar miljonit, vaid mitukümmend miljonit jääb meil saamata,» rääkis Kruuse.

Minister eksis, sest kui üldse, siis tegelikult ei ole õhus mitte mitukümmend miljonit, vaid 13,7 miljonit nn tulemusreservi raha. Kogu reformiraha, mis otseselt töövõimereformile Euroopast tuleb, on 170 miljonit eurot.

«Kui tahate lingvistiliselt öelda, et 13,7 miljonit, mis on rahandusministeeriumi arvutus meie jaoks, mille alusel ma seda väitsin, on väike liialdus võrreldes mitmekümne miljoniga, siis see võimalus teil on,» vastas Kruuse Postimehe viitele, et ta telesaates hämas või lausa valetas. «Minu jaoks tähendas mitukümmend rohkem kui kümme, sest mul ei olnud täpselt meeles, kas see oli 13,7 või 15,7,» selgitas minister. «Ma ei ole kordagi öelnud, et reformi edasilükkamine võib meid rahast ilma jätta. Ilma jääme rahast juhul, kui jätame reformi üldse tegemata.»

Millest üldse jutt käib? Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali selgitas, et rahastamisperioodi alguses jäetakse kuus protsenti raha tulemusreservi ja iga liikmesriik saab kätte vaid 94 protsenti. Lähtudes riigi võetud kohustusest vaadatakse numbriliselt saavutatu üle kahel korral – 2018. aastal vahearuandena ja 2023. aastal tegevuse lõpuks.

Töövõimereformi puhul tähendab see, et Eesti on lubanud, et 2018. aastaks on 31 420 erivajadustega inimest saanud abi töö leidmisel läbi töötukassa. 2023. aastal peaks neid inimesi olema 54 181.

Tali selgitas veel, et juhul, kui näiteks töövõimereformi puhul või ükskõik, millises teises valdkonnas, millele Euroopast raha antakse, jääb vähem kui 65 protsenti võetud kohustusest täitmata, ei võeta Eestilt tervikuna reserviraha vähemaks. Eesti valitsus saab väheedukaks osutunud valdkonnalt anda selle reserviraha mõnele teisele, kes oli edukas. Ehk 212 miljonit reservieurot, mis on arvestatud 3,54 miljardilisest kogu eurorahast kuni 2020. aastani, jäävad Eestile ikka alles.

Reede päeval saatis minister Kruuse Postimehe toimetusse vabanduse, mille siinkohal avaldame:

Rääkisin kolmapäevases ETV saate «Foorumi» otse-eetris, et ELi toetusvahendites on ette nähtud tulemusreserv, mis võib jääda meil saamata, kui meil ei õnnestu täita töövõimereformile seatud tulemusmõõdikuid. Ütlesin saates, et potentsiaalselt saamata jääv summa võib sellisel juhul olla mitukümmend miljonit eurot.  Kui me töövõimereformi mõõdikuid ei täida, võib see summa olla üle 13 miljoni euro. Vabandan, et ütlesin 13 miljoni asemel mitukümmend miljonit, see ei olnud otse-eetri debati raames kindlasti tahtlik katse eksitada. Sellest ei muutu ka argumendi sisu või kaalukus. 350 miljoni kõrval võib 13 miljonit tunduda väikse summana, aga iga euro, mis aitab erivajadustega inimestel toime tulla, on minu silmis ääretult oluline. Peame tegema tõsist tööd, et saaksime kasutada inimeste toetamiseks kõiki neid summasid, mida oleme taotlenud.

Lisaks numbrites täpne olemise kõrval on tähtis ka nende mõte - et töövõimereform ei ole mitte fassaad Euroopa maksumaksjate vahendite laiali puistamisele, vaid abivahend mõistliku poliitika ja reaaleluliste eesmärkide täitmiseks, mida ka mõõdetakse. Peame saame inimesed toetussõltuvusest maha ja võimetekohasele tööle. Sellest ka nn tulemusreservi põhimõte Euroopa Liidu vahendite puhul, mida pean isiklikuks heaks juhtimistööriistaks - võiksime seda kaaluda tegelikult ka Eestis muude, ainult meie maksumaksjate vahenditest rahastatavate mahukate programmide ja poliitikate puhul.

Tagasi üles