Homme möödub kaheksa kuud päevast, kui 95 protsenti hääletama tulnud Krimmi elanikke otsustas Ukraina asemel edaspidi elada Venemaa lipu all. Enamik maailma riike, kaasa arvatud Eesti, seda referendumit ei tunnista ning peab Krimmi Ukraina okupeeritud territooriumiks.
Meeleolu Krimmis meenutab mõnes mõttes Eesti iseseisvumist 1991. aasta augustis, mille järel püsis ka eufooria üsna kaua. Kõigil oli toona raske, probleeme oli ju murdu, aga ikkagi oli enamik inimesi väga õnnelikud. Olin just üle nädala aja Krimmis ja sealsed venelased on praegu just samasuguses jätkuvas õnneseisundis. Ükskõik, millest sa inimestega ka ei räägi, kõik oli Ukraina ajal halvem kui praegu.