Terminimaagia kohtutes – Kafka protsess?

Indrek Teder. Foto: Andres Haabu / Postimees

Kohtutee ettevõtmisel on kõige raskem just esimene etapp: jõuda selleni, et kohtunik hakkaks asja sisuliselt arutama. Sageli takerdub halduskohtus löögile saamine vormilise probleemi taha, kas inimese õigusi rikub riigi või kohaliku omavalitsuse üksik- või üldakt, kirjutab õiguskantsler Indrek Teder.

Kui kerge on Eestis pöörduda kohtusse? Põhiseaduse järgi peaks see olema lihtne. Aga kas see ikka on nii? Meie põhiline seadus annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral sõltumatu kohtu poole. See on õigusriigi absoluutne tunnus. Riigikohus on kinnitanud, et isikule tuleb tagada tõhus õiguste kaitse. Praktikas ei ole kohtus õiguse nõutamine sugugi kerge. Kõige raskem on just esimene etapp: astuda üle kohtu lävepaku, et kohtunik hakkaks asja sisuliselt arutama.

Tsiviilasjades on inimeste ja ettevõtjate õigust kohtusse pöörduda pikka aega piiranud kõrged riigilõivud. Riigikohus on viimastel aastatel teinud kümneid lahendeid, kus on tunnistanud ülemäärased riigilõivud põhiseadusvastaseks ja andnud sellega selge signaali seadusandjale, et juurdepääs kohtule peab olema kättesaadavam.