Üha laieneva näljahäda ning kriiside ja sõjaliste konfliktide taustal muutub riigi enese äratoitmise võimalus julgeolekupoliitiliseks küsimuseks, arvas Rahvaliidu liige Ester Tuiksoo.
Rahvaliit: riigi äratoitmine muutub julgeolekupoliitiliseks küsimuseks
/nginx/o/2016/05/24/5429389t1hdf2f.jpg)
13. august 2010, 20:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vanad Euroopa riigid saavad probleemideta enese toitmisega hakkama. Siin on tendents kahjuks selline, et meie puhul muutub see problemaatiliseks,» ütles Tuiksoo.
Tuiksoo arvates on loomulik see, et põllumajandusliku iseseisvuse seisundi poole ei tule mitte ainult püüelda, vaid see ka saavutada.
«Tõsi, meie põllumajandus viidi seisu, mis oli vaksa kaugusel hävingust ning oma maas kinniolevate inimeste tahte ja osalt Euroopast saadud summade abil on tehtud palju ära, kuid siin ei ole küsimus vaid toodangu kvaliteedis ja kvantiteedis, vaid küsimus on eeskätt just sotsiaalse taustaga ja üldriiklik,» sõnas Tuiksoo.
Tuiksoo arvates pole riik soovinud oma põllumeest kuidagi «omasemalt» toetada või temasse soojemalt suhtuda.
«Samas pole vaja ju näiteid kaugelt otsida, kus pealtnäha süütutesse turusuhetesse ja üksikutesse tehingutesse sekkuvad omade eelistamisel suisa valitusametnikud, sama käib kõikvõimalike subsiidiumide väljakauplemise kohta,» ütles Tuiksoo.
«Kokkuvõttes võib öelda, et meil on kõik šansid olemas. Aruka, asjatundliku ja poliitilistest kemplemistest vaba tegutsemise korral suudame mitte ainult enda toitmisega hakkama saada, vaid ka siin toodetud kvaliteettoodangut ka välja viia,» leidis Tuiksoo.
Üleeile toimunud Eestimaa Põllumeeste Keskliidu suurkogul anti välja avaldus, mille kohaselt saab iseseisev olla vaid riik, mille põllumehed suudavad ta ära toita