Juhtkiri: Teleka vaatamise aeg

Verni Leivak. Foto: Tairo Lutter

Käes on aasta pimedaim aeg – lumi pole veel maha sadanud, valgust peaaegu pole ja isegi vähesed miinuskraadid tekitavad kõleda tunde. Ega asjata nimetata seda kaamoseks, mis soome keeles pidavat tähendama polaarööd.

Muide, üks mu tuttav sõitiski hiljaaegu Põhja-Soome polaaröösse tööle. Lund pidi olema juba ligi poole meetri jagu ning igavesena tunduvat pimedust aitab õhtutundidel sisustada telekavaatamine. Ja eks aitab televiisor pimedaid õhtuid sisustada meilgi.

Laupäevaõhtune seriaal «Õnne 13» on püsinud ekraanil juba 21 aastat – kui mõtlema hakata, on see ikka väga pikk aeg. Suur osa meie elust. Jah, vahetevahel tuleb nõustuda arvamusega, et see on seriaal, kus tegelikult midagi ei juhtu, kuid võib arvata, et uut hingamist annab «vanakesele» selle uus stsenarist Andra Teede. Noor naine, kes «Õnne» esimeste osade eetrissemineku ajal oli viieaastane ning kelle mõttemaailmaga tänases Arteris tuttavaks saame.