Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/02/13/3762865t1h6f2e.jpg)
/nginx/o/2014/11/05/3493397t1h9ef1.jpg)
ELi ja USA vabakaubandusleping ei lase, hoolimata hirmujuttudest, turule klooriga pestud kanu ning ka investorite ja riigi vahelistes vaidlustes ei muutu Eesti jaoks suurt midagi, kirjutab väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling (Reformierakond).
Nii Euroopa Liidu kui Ameerika Ühendriikide jaoks läbi aegade kõige ambitsioonikama kaubanduslepingu – kahe suure majandusbloki omavahelise vabakaubanduslepingu – kõnelused on kestnud üle aasta. Viimasel Euroopa Liidu kaubandusministrite mitteametlikul kohtumisel oli lepe peamine teema.
Nüüdseks ametist lahkunud Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Karel De Guchti juhitud kõnelused kiskusid mõnevõrra emotsionaalseks, sest vaatamata sellele, et läbirääkimiste mandaat oli ELi liikmesriikides konsensuslikult kokku lepitud, on mõnes riigis vahepeal toimunud valimiste ja valitsuste vahetustega poliitilised jõujooned ja sellega seoses ka seisukohad muutunud.
Peamine vaidluskoht on hetkel investeeringute kaitset reguleerivad sätted. Kuna Eestiski on need küsimusi tekitanud, pean vajalikuks selgitada nende tagamaid ning seda, kuhu me oleme jõudnud.
ELi-USA vabakaubanduslepingu (TTIP) eesmärk on elavdada omavahelist kaubandust, et realiseerida seni kasutamata potentsiaali ning võimaldada ettevõtetele vastastikku lihtsamini turule pääseda. Prognooside kohaselt lisaks TTIP sõlmimine ELi majandusele üle 100 miljardi euro aastas ning aitaks luua mõlemal pool Atlandi ookeani sadu tuhandeid töökohti.
Mõju Eesti majandusele võib olla isegi keskmisest suurem, kuna oleme väga suures ulatuses väliskaubandusest sõltuv riik. Hiljutisel Põhja- ja Baltimaade peaministrite kohtumisel tõdeti konsensuslikult, et TTIP on suur võimalus rahvusvahelist kaubavahetust elavdada ning aitaks jõuliselt kaasa Euroopa Liidu kiratseva majanduskasvu taastumisele. Seega on sellega edasi liikumine väga oluline. TTIP-l on ka geostrateegiline dimensioon, kus EL ja USA saavad koos kehtestada standardid globaalsetes mängureeglites, säilitades samas kõrged standardid oma kodanikele ja tugevdades Atlandi-ülest partnerlust rasketel aegadel.
Vaatamata TTIP loodavale käegakatsutavale majanduslikule kasule on mitmes ELi liikmesriigis pead tõstnud globaliseerumisvastased, kes avaldavad survet poliitikutele, et läbirääkimisi ummikusse ajada. Sageli tullakse sel eemärgil välja väidetega, millel on tegelikkusega väga vähe pistmist. Näiteks hirmutatakse rahvast, et TTIPga lubatakse turule hormoonidega kasvatatud loomade liha, GMOd ja klooriga pestud kanad. Kuid see ei ole nii. TTIP mandaadis on selgelt kirjas, et lepinguosalised ei soosi kaubandust, mis muudab riigisisesed õigusnormid leebemaks. Teisisõnu – kui Euroopa Liidu seadused keelavad ELi turul müüa hormoonidega kasvatatud loomade liha ning klooriga pestud kanu, siis ei anna selleks luba ka TTIP. Samamoodi ei modifitseeri TTIP ka GMOde turulepääsu.
Viimase aja vaidluste objektiks on olnud investeeringute kaitse sätted ehk investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise klausel (ISDS), mis annab investoritele võimaluse pöörduda rahvusvahelisse arbitraaži, seda näiteks juhul, kui sihtriik neid kohalike ettevõtetega võrreldes diskrimineerib ja nad seetõttu kahju kannavad. Vaatamata sellele, et ELi liikmesriikidel on ülejäänud maailma riikidega, sealhulgas USAga, kokku juba üle 1400 investeeringute kaitse lepingu, kardetakse mõnes ELi liikmesriigis oma positsiooni nõrgenemist, kui vaidlused saab viia arbitraaži. Sama muret väljendas oma artiklis ka Siim Tuisk (PM, 30.10), unustades ilmselt ära, et Eestil kehtib juba 1997. aastast Ameerika Ühendriikidega investeeringute kaitse leping, milles on ka ISDSi klausel. Seega ei muudaks ISDSi peatükk TTIPs Eesti jaoks praegusega võrreldes suurt midagi. Pigem on eesmärk veelgi selgem, läbipaistvam ja erapooletum investeeringute kaitse.
Eestil on ELi-USA vabakaubanduslepingust ainult võita. Enne Euroopa Liiduga liitumist puudusid meil muu maailma suhtes tollitariifid, seega toimus Eestis sisuliselt ühepoolne vabakaubandusrežiim USAga. Meenutame, et tollitõkked USA suhtes jõustusid alles meie liitumisel Euroopa Liiduga. Nüüd, TTIP raames liiguksime vastastikku võrdsema olukorra poole, kus mõlemad vähendavad teineteisele kehtestatud tariife. Samuti peaksid TTIP tulemusena vähenema ELi ja USA vahelised regulatiivsed takistused, mis on kaubavahetuse lihtsustumise seisukohalt veelgi olulisem ning mis ühtlasi lihtsustab meie ettevõtete ligipääsu USA turule.
Seepärast oligi loomulik, et liitusin 21. oktoobril Soome, Rootsi, Taani, Hispaania, Ühendkuningriigi, Küprose, Tšehhi, Horvaatia, Iirimaa, Leedu, Läti, Malta ja Portugali kaubandusministri pöördumisega uuele kaubandusvolinikule Cecilia Malmströmile. Oma kirjaga tahtsime rõhutada TTIP olulisust ning selle positiivset mõju Euroopa Liidu majandusele, vajadust tegeleda TTIPd puudutavate väärarusaamade kummutamisega ning ka keerulisemate teemadega, sh investeeringute kaitsega, selle asemel et minna kergema vastupanu teed ja jätta need lepingust välja. TTIP majanduslik potentsiaal avaneb üksnes siis, kui see on võimalikult ambitsioonikas ja ulatuslik.
Arvestades, et TTIP läbirääkimiste mandaat, mis on kõikidele avalik ja veebist leitav (http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11103-2013-DCL-1/et/pdf ), on liikmesriikide vahel konsensuslikult kokku lepitud ning et läbirääkimiste mandaadi üks osa on investeeringute kaitse peatükk, tuleb kokkulepitud strateegiaga ka edasi minna. Oluline on leida investeeringute kaitse peatükis õige tasakaal, et ELi riikide investeeringud oleksid kaitstud USAs ja USA investeeringud Euroopa Liidus ning seejuures ei piirataks kummagi poole siseriikliku reguleerimise õigust. Ettekujutuse, kuidas võiks investeeringute kaitse peatüki paremini sõnastada, annab näiteks praegu veel allkirjastamist ootav Euroopa Liidu vabakaubandusleping Kanadaga.