Innove juht Robert Lippin ütles, et Rajaleidja keskused oleks võimalik koolikohustuse pikendamise plaani kaasata, kuid ohukohaks on see, et koolid hakkavad õpilasi keskustesse kergekäeliselt saatma.
Innove näeb koolikohustuse pikendamise plaanis ohukohta
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
25. november 2014, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti ei saa me lubada ka mõne õpilase väljalangemist ja hariduseta jäämist. Meie väiksuse juures on iga inimene Eesti jaoks oluline. Usume, et selles osas saab ka Rajaleidja keskuste võrgustik kaasa aidata,» ütles Robert Lippin.
Haridus- ja teadusministeeriumi pakutud lahendust tasuks tema sõnul analüüsida ja vajadusel sellega ka edasi minna. «Ohukohaks selle idee juures on aga vastutuse küsimus - haridusasutuste jaoks ei tohi muutuda see lahendus kergema vastupanu teed minekuks, et potentsiaalsed väljakukkujad suunatakse kergekäeliselt Rajaleidja keskustesse. Kindlasti tuleb seda muudatust vaadata tervikuna, koos õpipoisiõppega,» lisas Lippin.
Haridus- ja teadusministeeriumil valmis Jevgeni Ossinovski initsiatiivil analüüs, mis pakub välja mudeli koolikohustuse pikendamiseks. Üheks võimaluseks on pikendada koolikohustust aasta võrra ehk kuni õpilase täisealiseks saamiseni.
See tähendab, et alla 18-aastane õpilane, kes on lõpetanud põhikooli, peab astuma kutsekooli või gümnaasiumisse.
Ossinovski kinnitusel see täiendavate õppekohtade loomist kaasa ei tooks, kuna praegu on õppeasutustes õppekohti rohkem kui õpilasi.
Kohalik omavalitsus vastutaks selle eest, et õpilasel oleks koht põhikoolis, ent pärast põhikooli lõpetamist peaks pakutud mudeli kohaselt võtma õpilase jätkamise eest suurema vastutuse keskvalitsus.
Ministeeriumi mudeli järgi hakkaksid olulist rolli mängima tänavu septembrist maakondades tööd alustanud sihtasutuse Innove juhitavad Rajaleidja keskused, kus pakutakse karjääri- ja õppenõustamisteenuseid.
«Need keskused võiksid olla põhikoolijärgse koolikohustuse täitmise koordinaatorid,» selgitas Ossinovski. Juba põhikooliealist last hakatakse keskustes nõustama, et ta oskaks teha teadlikuma valiku edasise eriala suhtes.
«Juhul kui kutsekoolis või gümnaasiumis õpilane ei saa hakkama ja kool tahab ta sealt välja visata, siis antakse enne teada Rajaleidja keskusele. Keskus võtab probleemse noore üle – pakub karjääri- ja õppenõustamist ja otsib koha, kus noor saab edasi õppida,» selgitas Ossinovski.
Sisuliselt peaks Rajaleidja keskus vastutama selle eest, et õpilane omandaks oma huvidele vastava hariduse.