Ministeerium: lapsega suhtlemise võimaldamiseks riigil sunnimeetmeid pole

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Sotsiaalministeerium tõdeb sarnaselt kohtu otsusega, et lapsega suhtlemise korra peavad lapsevanemad kokku leppima omavahel ning selleks tuleb neid lepitada, efektiivseid sanktsioneerivad meetmeid riigil pole. 

Tänane Postimees kirjutas, et Tallinna halduskohus mõistis reedel justiitsministeeriumilt riigivastutuse seaduse alusel mehele hüvitiseks 7500 eurot, kuna riik pole suutnud kolme aasta jooksul tagada kohtuotsuse täitmist – võimaldada isal kohtuda pojaga. Kohtu hinnangul on riigi tegevusetuse tõttu tekkinud olukord, kus kohtuotsuste täitmine ei ole riigi sunni jõuga tagatud ja sõltub vaid heast tahtest. Kohus leidis, et isa kasutas kolme aasta jooksul ära kõik seadusest tulenevad võimalused oma lapsega kohtumiseks ja sunnitud eemalolek oma lapsest on tekitanud mittevaralise kahju.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik rõhutas, et annab ministeeriumi arvamuse vaid üldisemas plaanis, sest konkreetse juhtumi üksikasjadest puudub neil ülevaade. 

«Lapse õiguste ja heaolu seisukohalt on kahetsusväärne, et lapsevanemad ei suuda lapsega suhtlemises omavahel kokku leppida selliselt, et ametkond ei peaks sellesse sekkuma ning hakkama kasutama sanktsioneerivaid meetmeid. Lapsevanematel tuleb mõista, et neil on nii õigus kui ka kohustus oma last kasvatada harmoonias ja lapsele parimat võimalikku kasvukeskkonda pakkudes,» lausus Lepik.

«Reeglina on selline õigus ja kohustus võrdselt mõlemal vanemal. Seega ei tohiks lapsevanem, kelle juures laps viibib, seada teisele vanemale piiranguid lapsega suhtlemisel, välja arvatud juhul, kui kohus on otsustanud teisiti.»

Postimees küsis sotsiaalministeeriumilt, on neil välja pakkuda süsteem, mis võiks toimida, et kohtumäärusi hea tahte puudumisel ikkagi efektiivselt ellu viia. «Meile teadaolevalt ei ole sellistes juhtumites reeglina head tulemust andnud kohtutäituri sekkumine. Pigem on vaidlus lahenenud vanematele olukorra rahumeelse selgitamise ja nende lepitamise teel. Siinkohal on kindlasti tähtis roll kanda spetsialistidel (kohaliku tasandi lastekaitsetöötajatel), kes igapäevaselt oma töös laste ja peredega kokku puutuvad,» sõnas Lepik.

Pressiesindaja rõhutas, et oluline on enam rakendada ennetavaid meetmeid, et vältida juhtumeid, kus täiskasvanud inimesed ei suuda ühise lapse kasvatamisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

«Üks viis selleks on läbi erinevate  lapsevanematele suunatud koolituste pakkuda lapsevanemale võimalust omandada praktilisi teadmisi, kuidas  ühiselt panustada kasvatusse viisil, mis toetaks perekonda ka keerulistes situatsioonides. Eelkõige annavad sarnased koolitused vanematele oskusi ja teadmisi, kuidas käituda stressi tekitavates situatsioonides last toetavalt ja ka ennast säästvalt,» märkis Lepik.

«Eelnev omakorda võimaldab vanemal kasutada nn tööriistu, kuidas lahendada lahkumineku korral tekkinud väljakutseid viisil, et oleks tagatud ka lapse õigused ja heaolu. Juhul, kui aga paar on otsustanud lahku minna ja nad kasvatavad ühiselt last, siis on vanematel võimalik läbi perelepituse jõuda kokkuleppele, kuidas suheldakse lapsega pärast seda, kui lapse vanemad on asunud eraldi elama ning ei teosta lapse igapäevast hooldamist enam ühiselt. Oluline on selles protsessis silmas pidada lapse huve ning arvestada lapse vajadustega,» lausus ta.

Tagasi üles