Loomulikult ei tea lugeja Aare Heinveest kuigi palju, sest ta on ju ometi kõige loium riigikogulane. Heinvee juhtum näitab ilmekalt, kui vähe ütleb saadiku panuse kohta see, mitmel istungil ta on kohal viibinud. Heinvee on peaaegu kõige rohkem istungitel osalenud saadik, teda edestab vaid Rein Aidma.
Ent sellega mehe tähelend ka piirdub. Hoolimata innukast istungitel «käimisest» on ta viiendal kohal kõige vähem hääletamistel osalenute hulgas, teisel kohal kõige vähem kõnepuldist kõnesid pidanute hulgas, samuti üldse kõige vähem oma toolist sõna võtnud saadik ning lisaks kõigele veel vähim eelnõusid algatanute reas.
Tõsi, sel reedel valdas riigikogu kantseleid paanikahoog, sest selgus, et seadusandlik kogu on edastanud avalikkusele juba väga pikka aega hääletuste hulga kohta valeinformatsiooni. «Kahetsusväärsel kombel ei kajasta Riigikogu kodulehel olev statistika hetkel kõiki andmeid korrektselt,» teatas pressiteenistus. «Riigikogu Kantselei tegeleb vea otsimisega.» Seni kuni õigeid andmeid pole, peame paraku leppima nende andmetega, mida riigikogu kuni reedeni esitas.
Võtsin võrdsuse huvides võrrelda vaid need 62 saadikut, kes on olnud riigikogu liikmed selle koosseisu algusest ehk 2011. aasta aprillist. Kui võtta ette erinevad passiivsust näitavad nimekirjad, siis enamasti nimed korduma ei kipu, ent Heinvee figureerib neis kõigis, kui välja jätta seesama istungitelt puudumine. Kõrvalolevas intervjuus tunnistab mees ka ise, et talle ei meeldi riigikogu töö, ent ometi jääb vastuseta, miks inimene sel juhul ametit ei vahetanud.