Keskkonnakomisjoni hinnangul on keskkonnamõjude vähendamiseks oluline kasutada ära olemasolevate liiva- ja kruusakarjääride ressursid, selle asemel et rajada uusi.
Keskkonnakomisjon: liiva- ja kruusakarjäärid tuleb tühjaks kaevandada
1. detsember 2014, 08:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esmaspäevasel istungil tähelepanu keskmes liiva ja kruusa kaevandamise keskkonnatasude küsimus, et kindlustada maavarade otstarbekam ja keskkonnasäästlikum kasutamine. Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on eelnõu eesmärk paremini ära kasutada juba olemasolevad liiva- ja kruusakarjääre. «Väiksema keskkonnamõju saavutamiseks pole vaja sama liiva- või kruusakoguse kaevandamiseks avada uut karjääri,» vahendas riigikogu pressiteenistus BNSile Vakra.
Vakra lisas, et väiksem keskkonnamõju avaldub maavara täielikumas väljakaevamises nii horisontaalses kui ka vertikaalses suunas. Vakra märkis, et kui liiv või kruus jäetakse vee alt kaevandamata, siis avaldub see soovis avada täiendavalt uusi karjääre sama koguse maavara saamiseks, mis ei ole aga keskkonnakaitse seisukohalt mõistlik. Uute karjääride avamisel rikutakse pinnast ja maastikku ning hävitatakse elupaiku. Samuti kaasneb suuremal maa-alal kaevandamisega täiendav mõju nii loodus-, sotsiaalsele kui ka majanduskeskkonnale.
Keskkonnatasudega seotud probleemid on esmaspäevasel keskkonnakomisjoni istungil arutusel seoses riigikogu menetluses oleva keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega jäetakse kehtima säte, mille kohaselt rakendatakse allpool põhjaveetaset liiva või kruusa kaevandamisel keskkonnatasu tavamäärale koefitsienti 0,5. Varasema seadusega nähti ette soodusmäära kehtivuse kaotamine alates järgmise aasta 1. jaanuarist.
Majanduslik kulu mõjutab kaevandajaid, kes muudatust toetavad. Koefitsiendi 0,5 kadumine mõjutaks suures mahus ka maanteeameti karjääre ja tõstaks teedeehituse kallidust oluliselt.
Arutelule on kaasatud Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad.