Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Andres Sõnajalg: tuulel on nii mõndagi pakkuda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Sõnajalg
Andres Sõnajalg Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Aastaks 2030 suureneb maailma nõudlus elektrienergia järele 63 protsenti. Samal ajal toimub järk-järguline üleminek fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaase 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga ja tõsta taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises 27 protsendini.

2014. aastal on maailmas installeeritud tuuleparkide koguvõimsus 320 GW. 2030. aastaks prognoosib Maailma Energeetikanõukogu WEC näitaja kasvu konservatiivse stsenaariumi järgi vähemalt 620 GWni. See tähendab vajadust 100 000 ühiku vähemalt 3 MW tuuliku järele. WEC julgema stsenaariumi prognoosi järgi on turu mahud 1060 GW ja 246 000 tuulikut. Lisaks tuulikud, mis lähevad oma ekspluatatsiooniea lõpule jõudnud seadmete väljavahetamiseks. Teisisõnu tuleb 16 aastaga püsti panna 2–4 korda rohkem uusi tuulikuid kui senise 30 aastaga kokku. Aastaks 2030 prognoositakse Euroopa Liidu tuuletehnoloogia sektorisse 800 000 töökohta. Rohelised tehnoloogiad, rahvusvahelise terminiga greentech, on globaalne megatrend.

2013. aasta lõpus jõudis Eesti oma Eleon 3M116 tuuliku valmimisega esimesena Baltikumis nende Euroopa riikide sekka, kelle ettevõtted suudavad võimsaimaid nn multi-megavatt-klassi tuulikuid arendada ja toota. Esimene 3-megavatine tuulik töötab Saaremaal. Tuulikutööstuse globaalsed liidrid on Taani ja Saksamaa ning Euroopa Liidus ei ole palju riike, kes multi-megavatt-tuulikuid toota suudavad.

Kommentaarid
Tagasi üles