Kui õpilased leiavad, et nii pikapäevarühm, toitlustamine kui ainetundidega seotud väljasõidud peavad koolis olema tasuta, siis lastevanemate liit peab mõistlikuks tasuta pikapäevarühmi vaid nendes koolides, kust lapsed pärast tunde kohe koju ei pääse.
«Eesti Lastevanemate Liit on seisukohal, et tasuta pikapäevarühmad peavad olema selliste koolide juures, kuhu õpilased tulevad omavalitsuse poolt korraldatud õpilastranspordiga, seda just nendele (peamiselt algklasside) lastele, kes peavad peale tundide lõppu ootama, millal nende õpilasliin väljub,» teatas lastevanemate liit kirjas riigikogu komisjoni liikmele Liisa Pakostale.
«Samuti näeme tasuta pikapäevarühmade vajadust sellistele lastele, kellel on õpiraskused või kellel puuduvad kodus piisavad võimalused koduste tööde lahendamiseks.»
Pikapäevarühma eest tasu küsimist peavad lapsevanemad võimalikuks juhtudel, kui seda on otsustanud koolikogukond (hoolekogu) ning seda aktsepteerivad teenust kasutavad lapsevanemad.
Sama arvamus on neil ka tasuliste huviringide kui täiendava toitlustamise kohta.
«Me ei näe siinkohal vajadust probleemi seadusandlikul tasemel sekkuda. See kõik peaks jääma koolikogukonna otsustada,» leiab lastevanemate liit.
Kui praegune seadus näeb pikapäevarühma suunamist ka ühe koolikorraldusliku mõjutusvahendina kasvatusraskustega lastele, siis lapsevanemad seda ei poolda.
«Leiame, et pikapäevarühm ei tohi kehvasti edasi jõudvale või ka käitumisraskustega lapsele olla karistuseks, vaid pigem abi vajavale perekonnale võimaluseks. Seega ei pea me õigeks, et laps suunatakse mingitesse õppekavavälistesse tegevustesse kohustuslikus korras,» märkisid lastevanemate esindajad. «Meie arvates on see ka vastuolus põhiseaduse paragrahviga 37, mis ütleb, et lapsevanemal on otsustav sõna haridusvalikute tegemisel.»
Hoolekogule suurem õigus
«Mida suuremad õigused me anname hoolekogule, seda kõrgemaks muutub sinna kuulumise prestiiž ning seda kiiremini ja laiemas valdkonnas koolide hoolekogud tööle hakkavad,» nägi lastevanemate liit võtit lastevanemate ja kooli koostöö tõhustamises.
«Leiame, et koolidele (sealhulgas hoolekogudele) suurema autonoomsuse andmine õppesisu üle otsustamise osas (ka põhikooliosas) mitte ei suurenda, vaid hoopis vähendaks hariduslikku lõhet, sest iga kogukond saaks kujundada just nende jaoks sobiva õppe,» kirjutas lastevanemate liit.
Samuti on lapsevanemad jätkuvalt veendunud, et riikliku õppekava maht on tugevasti ülepaisutatud ja liiga vähe on sinna jäetud ruumi kooli oma näo kujundamiseks. «Me ei pea õigeks, et omanäolisuse tekitamiseks tuleks kooli juurde tekitada täiendavaid poolkohustuslikke huviringe.»